Palgaläbirääkimised Kihnu ja Vormsi laevaliinidel jooksid ummikusse

Eesti Meremeeste Ametiühing ja laevaoperaator Kihnu Veeteed ei suutnud ka riikliku lepitaja vahendusel palgatõusu osas kokkuleppele jõuda. Ametiühing on esitanud uue kompromissettepaneku ning ootab ettevõttelt vastust 5. augusti tööpäeva lõpuks.

Pärast kuudepikkust vaidlust ei ole Eesti Meremeeste Ametiühing (EMSA) ja parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed suutnud lahendada palgatüli, mis puudutab väikesaarte laevameeskondade töötasusid. Vaatamata riikliku lepitaja kaasamisele ei jõutud kompromissini, mis sunnib ametiühingut kaaluma pikemaajalist streiki.

Kihnu ja Vormsi liinidel opereeriva ettevõtte ja ametiühingu vaheline konflikt on kestnud märtsist saati. Ametiühing nõuab põhipalkade tõstmist 20 kuni 30 protsenti. Juuli lõpus korraldasid Kihnu Virve ja Ormsö meeskonnad tunniajase hoiatusstreigi, et avaldada survet läbirääkimiste lahendamiseks.

«Me oleme saatnud nüüd tööandjale uue kompromissettepaneku, lähtuvalt vahepeal toimunud läbirääkimistest, ja seal ootame vastust 5. augusti tööpäeva lõpuks,» ütles Eesti Meremeeste Ametiühingu esimees Jüri Lember. Ta lisas, et uues ettepanekus on ametikohtade palgaskaalasid veidi korrigeeritud võrreldes lepitaja pakutuga, välja arvatud madruse töötasu puhul, mida peetakse jätkuvalt liiga madalaks.

Vastandlikud seisukohad

Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel leiab, et ettevõte on olnud valmis läbirääkimisteks, kuid ametiühingu nõudmised pole kooskõlas ettevõtte majandusliku olukorraga. «Meie hinnangul oli riiklik lepitaja neutraalne osapool ja lepitusettepanek oli mõistlik ning meile see põhimõtteliselt sobis, aga EMSA siiski sellest üsna kategooriliselt keeldus,» sõnas Kaabel.

Kaabeli sõnul on ettevõtte kasumimarginaal jäänud vahemikku neli kuni kuus protsenti, mis piirab palgatõusu võimalusi. Ta kritiseeris ametiühingu taktikat, nimetades seda agressiivseks. «EMSA on taaskord meile ühepoolselt tähtaegu seadnud ja ultimaatumeid esitanud, sealhulgas taaskord streigiga ähvardanud,» märkis ettevõtte juht.

Streigi mõju reisijatele

Kuigi seaduse järgi peab pikemast streigist ette teatama kaks nädalat, on operaator teadlik võimalikest häiretest. Ettevõtte hinnangul on riigiga sõlmitud lepingus streik käsitletud kui vääramatu jõu olukord, mistõttu otseseid sanktsioone ettevõttele sellest ei tulene. «Loomulikult me ei soovi sellist olukorda, kuid kui selline plaan on, siis ega me seda väärata ei saa,» lisas Kaabel, rõhutades, et prioriteediks jääb reisijate teenindamine streigi ajal.