Palga võrdsus versus administraatiivne koorem: Eesti valikud

Tallinna Ülikooli professor Mart Susi analüüsib palga võrdsuse direktiivi ümber käivat vaidlust, mis ei ole pelgalt ettevõtete lisakohustuste küsimus. Tema sõnul peegeldab see tegelikult Eesti valikut, kas võrdsuspõhiõigus on meile tõeliselt kaitstav väärtus või vaid mugav loosung.

Märkimisväärsest palga võrdsuse direktiiviga seotud arutelust on tekkinud eriarvamused, mis tõstavad esile sügavamaid küsimusi Eesti ühiskonnas. Professor Mart Susi Tallinna Ülikoolist nõustub, et see ei ole vaid tehniline regulatsioon, vaid sisuliselt probleem, mis puudutab meie väärtuste hierarhiat ja õiguste kaitsekombinatsiooni.

Raske on vaidlustada, et ettevõtetel on tegelikult reaalsed administratiivse koormuse mured. Uued nõuded tähendavad täiendavaid aruandluskohustusi, dokumentatsiooni ja võrdlusanalüüsid. Kuid Susi asemel ei ole see mingi objektiivne põhjus, miks võrdsuse põhiõigus peaks seisma taandarusaamisel.

Parandamata saab väljamõelda, et ühiskonnas on soov kasutada administratiivset koormust argumenteerimiseks, et vähendada õiguste kaitset, mis peaks olema fundamentaalne. Kui enamik Euroopa Liidust pärinavatest direktiividest nõuab keerulisemaid implementeerimisaluseid, siis äkki on tegu pigem otsusega, kas võrdsus on meil päriselt oluline, või on see lihtsalt mugav loosung, millele viidatakse, kui see sobib.

Susi kõneluse sügav sõnum on selge: ettevõtte põhiõigust madalale administratiivkoormale ei eksisteeri. Ühiskonnal on valik, kas kaitsta võrdsuse põhiõigusi ja kohaneda sellega kaasnevate vastutuslustega, või lepida sellega, et võrdsus on mugav retooriline vahend, milleta saab loobuda, kui see muutub ebamugavaks.