Pakosta saatis valitsusse eelnõu, mis lõpetab massilise sideandmete kogumise

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis valitsusse eelnõu, mis lõpetab sidefirmade kohustuse koguda riigi nõudel massiliselt inimeste sideandmeid. Edaspidi tohib süüteomenetluses kasutada vaid ärilisel eesmärgil kogutud andmeid ja konkreetse kuriteo jaoks kiirsäilitatud andmeid. Muudatus viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Kohtu ja riigikohtu seisukohtadega.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) esitas valitsusele seaduseelnõu, mis muudab põhjalikult seda, kuidas sideandmeid Eestis kogutakse ja kasutatakse. Eelnõu kohaselt kaob sidefirmade senine kohustus säilitada riigi sunnil kõigi klientide andmeid üldiselt ja ühetaoliselt.

Mida muutus tähendab

Kriminaal- ja väärteomenetluses tohib edaspidi kasutada ainult kahte liiki andmeid: neid, mida sideettevõtjad niikuinii ärilisel eesmärgil säilitavad, ning nn quick freeze'i ehk kiirsäilitamise teel konkreetse kuriteo uurimiseks kogutud andmeid. Liiklus- ja asukohaandmete üldine säilitamiskohustus telefoniteenuse puhul kaotatakse täielikult.

Väärteomenetluses on sideandmete kasutamine lubatud üksnes raskete või organiseeritud väärtegude puhul. Lihtsamate rikkumiste uurimisel see võimalus kaob.

Eelnõu puudutab üksnes tehnilisi metaandmeid: sõnumi allikat ja sihtkohta, asukohta, kellaaega, kestust ja kasutatavat protokolli. Sõnumite ja kõnede sisu eelnõu ei puuduta.

Euroopa Kohtu nõuded sundisid kätt

Muudatuse taust on selge. Nii Euroopa Liidu Kohus kui ka Eesti riigikohus on leidnud, et praegune massiline liiklus- ja asukohaandmete säilitamine rikub ELi isikuandmete kaitse nõudeid. Erandina on lubatud säilitada üksnes teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid ja IP-aadresse.

«Muudatused annavad inimeste sideandmetele selgema kaitse ning loovad õiguskaitseasutustele selged protseduurireeglid selle kohta, kuidas sideandmeid kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Erandid julgeolekuolukordadeks

Äärmuslikes olukordades, näiteks vahetu ohu korral riigi julgeolekule, saab valitsus korraldusega otsustada ajutise ja piiratud sideandmete säilitamise, kaasates riigikogu. Samuti on ette nähtud võimalus sihistatud ajutiseks säilitamiseks konkreetsetes piirkondades, kus raske kuritegevuse tase on oluliselt kõrgem tavapärasest. Julgeoleku eesmärgil kogutud andmeid ei tohi aga süüteomenetluses kasutada.

Raskete kuritegude loetelu, mille vastu võitlemiseks võib erandlikke säilitamismeetmeid rakendada, hõlmab terroriakte, inimkaubandust, narkokuritegusid, riigivastaseid kuritegusid, rahapesu ja relvade ebaseaduslikku käitlemist.

Sidefirmadele lisandub halduskoormus

Sideettevõtjatel tuleb oma andmete säilitamise protsessid üle vaadata ja lahutada selgelt ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed riigi nõutavatest. Ministeeriumi hinnangul on lisanduv halduskoormus ajutine, eeldusel et päringute tegemine ei muutu praegusega võrreldes keerukamaks. Vajaduse korral tuleb ajakohastada ka päringute tegemiseks kasutatavaid elektroonilisi ühendusi.