Päikesevarjutus Eesti poliitikas: kes näeb süüdlast, kes ootab septembrit

Küsitlesime Eesti tipp-poliitikuid 12. augustil toimuva päikesevarjutuse teemal, et mõista, kuidas erinevad ideoloogilised leerid astronoomilisse nähtusse suhtuvad.

Eesti poliitiline eliit on päikesevarjutuse teema 12. augustil ootamatult teravalt enda agendasse lülitanud. Uurisime riigikogu erakondade juhtidelt ja ühiskondlikult aktiivsetelt persoonidelt, kuidas nad astronoomilist sündmust tõlgendavad ning kas selles peitub oht või võimalus.

Peaminister Kristen Michal tõmbas paralleeli loodusega, nentides murelikult, et tegemist on konservatiivse kaheksajala käiguga, kes on oma kombitsad Päikese ümber seadnud. Riigikogu esimees Lauri Hussar eelistas seevastu tehnokraatlikumat lähenemist, rõhutades, et vanematekogu on olukorda analüüsinud ning vajadusel ollakse valmis ka vastupidisteks stsenaariumiteks, kui Kuu positsioon peaks ootamatult muutuma.

Opositsiooniliider Urmas Reinsalu ei jätnud kasutamata võimalust valitsust kritiseerida, väites, et taevakehade varjutumine on otseselt seotud praeguse kabineti tegematajätmistega. Ta soovitas peaministril sündmuse varjus ametist lahkuda, et pimedus varjaks tema lahkumisstrateegia. Martin Helme aga näeb varjutuses liberaalse kliki meeleheitlikku katset rahvast manipuleerida, hoiatades, et hämarus on ideaalne aeg varjatud tehinguteks. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets kritiseeris aga ajastust, nimetades varjutust äärmiselt halva planeerimise musternäidiseks ajal, mil Riigikogul on käed tööd täis presidenti valides ja aknaid isoleerides.

Samas oli ka neid, kes eelistasid vaoshoitust. Kristina Kallas teatas, et Eesti 200 võtab ametliku seisukoha alles septembri alguseks. Mihail Kõlvart vihjas salapäraselt Päikese tõususuuna ja varjutuse asukoha ebakõlale, jättes täpsema tõlgenduse valijate otsustada. Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas oma neutraalsust, kuid andis riigikogulastele praktilise soovituse: varjutust jälgides tuleks kindlasti silmade kaitseks keevitusmaski kasutada.