Päikeseparkide arendusbuum Lääneranna vallas on vaibunud

Lääneranna vallal ei õnnestunud kolme järjestikuse enampakkumisega leida arendajat Alaküla päikesepargile, mis viitab laiemale turumuutusele. Ekspertide hinnangul on pelgalt päikeseparkide ehitamise aeg läbi ning fookus nihkub hübriidjaamadele ja suurematele tarbijatele nagu andmekeskused.

Lääneranna vallavalitsus otsustas augusti lõpus ametlikult lõpetada Alaküla Lodu päikeseelektrijaama detailplaneeringu, kuna huvi projekti vastu puudus. Valla korraldatud kolm järjestikust enampakkumist hoonestusõiguse seadmiseks katastriüksusele ei toonud ühtegi pakkujat, mis kinnitab, et varasem massiline huvi päikeseparkide rajamise vastu on jahtunud.

Henrik Raave, Lääneranna valla abivallavanem, märgib, et turu eelistused on liikunud päikeseelektri tootmiselt keerukamate lahenduste suunas. „Ju on neid parke siis piisavalt palju juba püstitatud. Praegu tuntakse huvi pigem andmekeskuste, akuparkide ja tuuleenergia vastu, mis on hetkel selgelt populaarsemad kui pelgalt päikeseenergia,“ sõnas Raave.

Uus kurss tööstusaladele

Vaatamata päikeseparkide buumi raugemisele ei jää vallamaad tühjalt seisma. Lääneranna vald planeerib kinnistu tükeldamist, et eraldada Matsalu rahvuspargi rohevõrgustikuga piirnevad alad ning suunata maanteepoolne osa tööstuslikule kasutusele. „Esimene ots on võimalik hoonestada ja võõrandada. Plaanime algatada uue detailplaneeringu, et luua eeldused andmekeskuse või muu sarnase tööstuse rajamiseks,“ selgitas Raave.

Piirkonna üheks suurimaks eeliseks peab vald arenenud elektrivõrku, kuna lähedusse on rajatud Eesti-Läti vaheline ülekandeliin. See koos juba olemasoleva roheenergia taristuga muudab piirkonna atraktiivseks just energiamahukatele ettevõtetele.

Hübriidlahenduste ajastu

Eleringi taastuvenergia arendamise juht River Tomera kinnitab, et huvi vähenemine on olnud märgatav juba mõnda aega. Ta selgitab, et Eestis on päikeseparke installeeritud mahus, mis ületab suvisel perioodil riigi sisetarbimise, avaldades survet elektrihinnale ja vähendades uute puhtalt päikeseenergiale suunatud projektide tasuvust.

Tomera sõnul ei tähenda see siiski päikeseenergia lõppu, vaid tehnoloogilist kannapööret. „Turul ei pruugi enam puhtaid päikeseparke vaja olla, küll aga on vajalikud hübriidjaamadena rajatavad lahendused koos salvestustehnoloogiaga või kombineerituna tuuleparkidega. Tulevikus on mõistlikum rajada tootmine sinna, kus on kohe lähedal ka tarbija, kes energia ära kasutaks,“ lisas Tomera.