Paides avalikustatud Konstantin Pätsi isiklikud esemed tekitasid ühiskondliku poleemika

President Konstantin Pätsi säilmete juurest 1990. aastal leitud jalanõude eksponeerimine Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi üritusel on vallandanud terava kriitika. Nii presidendi perekonna esindajad kui ka mitmed kultuuritegelased peavad esemete aastakümneid kestnud eraomanduses hoidmist ja nende näitamist ebaeetiliseks.

Eelmisel nädalal Paides toimunud Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi aastakoosolekul eksponeeriti president Konstantin Pätsi jalanõusid, mis leiti tema säilmete väljakaevamisel 1990. aastal Tveri lähedalt Venemaalt. Esemed, mida oli aastakümneid hoitud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus seifis, toodi avalikkuse ette ürituse raames, kus osales ka presidendikandidaat Maive Rute.

Arheoloog ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige Ants Kraut selgitas, et jalanõud eemaldati presidendi haualt 1990. aasta 22. juunil, mil toimus säilmete ümbermatmine. Kraudi sõnul oli tavapärane arheoloogiline praktika korjata üles kõik kaasas olnud esemed, sealhulgas tekstiilijäänused ja nööbid, kuna kirstust oli säilinud vaid murdosa. Pärast ümbermatmist Metsakalmistule jäid jalanõud teadlaste valdusse ning kuni viimase ajani hoiti neid ülikooli arheoloogia teaduskogus hoidlas.

Perekonna ja avalikkuse vastuseis

President Konstantin Pätsi pojapojapoeg Madis Päts tunnistas, et jalanõude säilitamine ja nende eksponeerimine tuli perekonnale täieliku üllatusena. Tema hinnangul oleks pidanud kõik säilmed ja nendega seotud esemed 1990. aastal koos presidendiga uuesti mulda sängitama.

Eriti teravalt reageeris leiu eksponeerimisele Madis Pätsi tütar, kes nimetas toimunut sündsusetuks. Ta esitas küsimuse, kas inimese viimaste isiklike esemete võtmine «suveniiriks» ja nende aastakümneid kodustes tingimustes või teaduskogus hoidmine on kooskõlas eetiliste normidega. Ka kirjandusteadlane Aare Pilv väljendas nördimust, viidates asjaolule, et esemed olid seni olnud sisuliselt ühe arheoloogi valduses, mis tekitas küsimusi nende säilitustingimuste ja museaalse staatuse üle.

Otsingud uuele hoiukohale

Praeguse seisuga puudub jalanõudel püsiv hoiupaik, ehkki arheoloogid on kinnitanud vajadust leida neile väärikam lahendus. Ants Kraut on välja pakkunud võimaluse hoiustada need Eesti Riigivanemate Muuseumis. Samas nentis ta, et praeguse muuseumi ruumid ja riiklik tugi ei ole selliste reliikviate nõuetekohaseks eksponeerimiseks piisavad, mistõttu vajaks selline lahendus täiendavaid investeeringuid.

Konstantin Päts suri 1956. aastal Kalinini oblasti psühhiaatriahaiglas ning tema põrm toodi Eestisse tagasi 1990. aasta oktoobris, mil toimus riiklik ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule.