Paganamaa seenetark Marje Mürk: tänavune hooaeg on liigirikkuselt pigem kesine

Paganamaa seenetark Marje Mürk nendib, et tänavune seeneaasta on liigirikkuse poolest olnud kesine ning ka populaarsete kukeseente saak on mullusest napim. Kogenud korjaja rõhutab, et metsas liikumisel on kõige tähtsam eneseusaldust mitte üle hinnata.

Paganamaa piirkonnas tegutsev seenetundja Marje Mürk tõdeb, et tänavune suvi ei ole seenehuvilisi veel heldelt kostitanud. Ehkki söögiseened on tasapisi metsa ilmunud, pole tänavune hooaeg liigirikkuse poolest varasemate aastatega võrreldav.

«Isegi kukeseent ei ole massiliselt nagu mullu,» tõdeb Mürk. Kuigi tema kodukandis on olnud piisavalt niiskust, on soojade ilmadega kaasnev kuivus mõjutanud seente kasvu. Mõnel juhul on metsast leida koguni looduslikult kuivanud kukeseeni, kuid kui seen on juba pruuniks kõrbenud ja saab seejärel uuesti niiskust, siis toiduks see enam ei kõlba.

Seenetark ise käib metsas regulaarselt, olles seda teinud nüüdseks juba 92 kuud järjest, sõltumata ilmast või aastaajast. Praeguse seisuga soovitab ta pöörata tähelepanu kuldriisikale, mida ta peab tugevaks ja tänuväärseks seeneks, sest seda ei ole vaja enne pannile panemist kupatada. Samas nendib ta, et kuldriisika tugev maitse ja aroom ei pruugi kõigile meelepärased olla.

Algajatele seenelistele on Mürgil selge soovitus: usaldage pigem põhjalikke seeneraamatuid kui tehisintellekti või erinevaid rakendusi. Kui seene liiki sajaprotsendilise kindlusega määrata ei õnnestu, tuleb see kindlasti metsa jätta.

«Alati on võimalik õppida, aga enesekindel loll olla on eluohtlik,» rõhutab Mürk. Tema sõnul pole seenekorjamine pelgalt toidu kogumine, vaid elukestev õppimisprotsess, millest ta ise sai nakatunud juba lapsepõlves vanavanemate kõrval. «See ei ole ravitav,» lisab ta hobi kohta.