Päästjate palgakriis Eestis: vananenud tehnika ja pinged riigieelarve ümber

Kutseliste päästjate palgad on jäänud alla ootuste, tekitades pingeid valitsuse ja päästjate vahel. Samal ajal sõltub Eesti siseturvalisus üha enam vabatahtlike panusest, kes töötavad sageli 50 aastat vana tehnikaga.

Eesti siseturvalisuse tagamine on üha enam sõltuvuses vabatahtlike panusest, samas kui kutseliste päästjate palgaküsimus on tekitanud terava vastasseisu riigijuhtidega. Hiljutises Vikerraadio usutluses rõhutas Imre Kaas, et päästjate töötasu on muutunud teemaks, millega kaasneb paratamatult rahulolematus, ja hoiatas, et vabatahtlike jõuvarud pole ammendamatud.

Palgavaidlus ja poliitiline retoorika

Rahandusminister Jürgen Ligi on avalikult kritiseerinud päästjate nõudmisi, väites, et nende palgatõus on olnud piisav ning et kriitika valitsuse aadressil pole õigustatud. Minister on väljendanud vastumeelsust tooni suhtes, mida päästjate esindajad oma palganõudmiste juures kasutavad.

Statistika aga maalib teistsuguse pildi. Eestis on 1668 kutselist päästjat, kellest 112 töötab miinimumpalga ehk 1606 euroga kuus. Päästja keskmine põhipalk on 1758 eurot. Ametiühingud on välja pakkunud, et õiglane töötasu oleks 1,2-kordne Eesti keskmine ehk ligikaudu 2700 eurot. Selle taseme saavutamine nõuaks riigieelarvest täiendavalt 25 miljonit eurot aastas.

Sõltuvus vabatahtlikest

Kutseliste päästjate puudujääke lapitakse vabatahtlike abiga. Eestis tegutseb 71 kutselist ja 119 vabatahtlikku päästekomandot. Vabatahtlike ressurss on märkimisväärne, kuid paljud neist peavad hakkama saama aegunud tehnikaga. Mõnes komandos on kasutusel kuni 50 aastat vanad päästeautod, mille tehniline seisukord tekitab küsimusi.

Sarnane olukord valitseb politseis, kus 1300 abipolitseinikku panustasid sel aastal kokku üle 111 000 töötunni. Valdav osa neist on aktiivsed ja osalevad regulaarselt korrakaitses. Erinevalt vabatahtlikest päästjatest on abipolitseinike varustus siiski kaasaegsem.