Päästjate ja tervishoiutöötajate ametiühingud kritiseerivad kavandatavat palgatõusu

Päästjad ja tervishoiutöötajad leiavad, et riigieelarves kavandatud palgatõus on ebapiisav, ning hoiatavad, et see ei kata inflatsiooni ega leevenda kriitilist kaadripuudust. Valitsuse ja ametiühingute vahel on tekkinud vastasseis, kuna riik peab nõudmisi liialt suurteks.

Riigikogusse saadetud 2027. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette avaliku sektori töötajate palgatõusu, kuid päästjate ja tervishoiutöötajate esindajad on kavandatud summade suhtes kriitilised. Ametiühingute hinnangul ei ole pakutud palgakorrektsioonid piisavad, et katta inflatsioonimõju ja kompenseerida nende ametitega kaasnevaid riske.

Päästjate ja meedikute mured

Päästjate miinimumpalk tõuseb plaani kohaselt 1606 eurolt 1654 euroni, mis tähendab vaid kolmeprotsendilist kasvu. Päästeteenistuses on praegu ligikaudu 2100 töötajat, kellest 1700 on operatiivtöötajad. Hetkel on täitmata 34 ametikohta, kuid tegelik puudujääk on Päästeameti hinnangul umbes 100 inimest.

Sarnane mure valitseb tervishoiusektoris, kus kardetakse palgakasvu sisulist külmutamist. Eriti teravalt on see tunda Tallinnas, kus meditsiiniõdede ja hooldustöötajate nappus tekitab personaliprobleeme. Ametiühingute sõnul sunnib madal palgatase kvalifitseeritud spetsialiste erasektorisse liikuma ning vähendab noorte huvi riigile kriitilistes valdkondades töötamise vastu.

Valitsuse vastus

Rahandusminister Jürgen Ligi on ametiühingute nõudmistele vastandanud karmi positsiooni, nimetades neid liiga kõrgeteks. Tema hinnangul on päästjate palgakasv püsinud inflatsiooniga samas tempos.

Kuigi ametiühingud ootavad valitsuselt konkreetset pikemaajalist plaani palkade tõstmiseks, ei ole nad praeguse seisuga kavandanud protestiaktsioone. Eelistatuna nähakse jätkuvat dialoogi valitsuskoalitsiooniga, kuid hoiatatakse, et ilma märgatava palgatõusuta muutub vajalike spetsialistide hoidmine riigile tulevikus üha keerulisemaks.