Päästeametnik: maapiirkond on kriisideks hästi ettevalmistatud

Päästeametnike sõnul on maainimesed kriisiolukordade jaoks paremini valmistatud kui linnarahvas. Kuigi ühiskond keskendub sõjastsenaaariumidele, seisavad inimesed tegelikkuses silmitsi paljude muude ohtudega nagu tormid, üleujutused ja elektrikatkestused.

Kriisivalmisoleku küsimused on Eestis saanud uue aktiivsuse, kuid arutelu fokuseeritakse sageli sõjastsenaaariumidele. Päästeametnike hinnangul on aga tegelik kriisirisk palju laialdasem. Maapiirkondade elanikud seisavad regulaarselt silmitsi looduslike ohtudega, milleks on valmistumise vajadus aidanud neil arendada praktilisi teadmisi ja oskusi.

Maapiirkondades elamine paneb inimesed omandama kriiside käsitlemise kogemusi, mis on linnarahvale kättesaamatud. Võrgu- ja elektrivarustuse katkestused, tormide tagajärjed ning üleujutusperioodid on maaelanikel saanud korrapärasteks juhtumiteks, millega tuleb tegeleda iseseisvalt. Need olukordad õpetavad inimestele eneseabistamise põhimõtteid ja nõutavad omaalgatuslikke lahendusi.

Päästeametnike sõnul on kriiside spekter palju laiem kui avalikus diskursuses käsitletud stsenaariid. Looduslikud katastroofi, infrastruktuuririkked ja ootamatued olukordad nõuavad igalt kodanikult teatud kriisiomadusi ja ettevalmistust. Maapiirkondade kogemus näitab, et parimal juhul on kriisivalmisolek osa igapäevaelust, mitte vaid eriolukorraks planeeritud meede.