Päästeameti juhtkond: Eestis on puudu üle 100 päästja

Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing tõdes, et vaatamata järgmise aasta palgatõusule ei ole päästjate töötasu piisavalt konkurentsivõimeline. Operatiivse toimepidevuse tagamiseks on süsteemist puudu enam kui 100 kvalifitseeritud töötajat.

Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing rõhutas ETV saates „Esimene stuudio“, et Eesti päästjate nappus on märkimisväärne probleem. Ehkki riigieelarvega on ette nähtud palgatõus, mis kergitab päästjate töötasu 1654 euroni, ei ole see piisav, et katta elukalliduse kasvu ega vähendada lõhet riigi keskmise palgaga.

Lambingu sõnul peaks päästja õiglane töötasu moodustama 1,2-kordse Eesti keskmisest palgast, et kompenseerida tööga kaasnevaid riske ja vastutust. „Praegune tõus ja palgatase seda lõhet ei vähenda, mis tekitab töötajates rahulolematust,“ sõnas ta. Praegune 48-eurone palgatõus jääb ametniku hinnangul liiga tagasihoidlikuks.

Puudu on üle saja spetsialisti

Kuigi ametlikult on täitmata 34 otsest päästjat ja meeskonnavanema ametikohta, on tegelik personalivajadus palju suurem. Lambingu hinnangul on süsteemis puudu üle 100 töötaja. See puudujääk takistab optimaalsete meeskondade komplekteerimist, kus päästekomandod peaksid koosnema neljast ja demineerimismeeskonnad kolmest inimesest, et tagada ohutus keerulistes oludes.

„Riski tekitab juba see, et meilt lahkuvad kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, keda on väga raske asendada,“ selgitas Lambing. Ta lisas, et päästjate lahkumine süsteemist on pikaajaline ja valus kaotus, kuna kogenud päästja ettevalmistus nõuab aastaid. Kuna päästetöö on osa riigi kaitsevõimest, tähendab kvalifitseeritud personali vähesus otsest ohtu turvalisusele.

Hetkel töötab Eestis 1700 kutselist päästjat, keda toetab üle 3000 vabatahtliku. Päästeamet, siseministeerium ja ametiühingud jätkavad läbirääkimisi, et liikuda eesmärgi poole, kus päästjate töötasu oleks konkurentsivõimeline ja kajastaks nende töö kriitilist vajalikkust ühiskonnale.