Päästeamet tuletab meelde: bullerjan-ahjude vale paigaldus põhjustab tulekahjusid

Juuni alguses süttis Eestis elamu, kuna bullerjan-ahju lähedale jäetud puitmaterjal süttis kuumuse tõttu. Päästeamet rõhutab, et selliste ahjude kasutamisel on elutähtis järgida tootja kehtestatud ohutuid vahekaugusi ja vältida kütteseadme järelevalveta jätmist.

Eestis on sel aastal registreeritud juhtumeid, kus bullerjan-tüüpi ahjude ebaõige kasutamine on viinud otseselt tulekahjuni. Juunis juhtus Eestis õnnetus, kus kodust lahkunud omanik jättis ahju tööle, kuid bullerjani lähedale paigutatud puitmaterjal süttis ahjust eralduva intensiivse kuumuse tõttu põlema.

Sündmuse avastas kohapeal paigaldatud Nublu andur, mis edastas teate suitsust ja vingugaasist otse G4S juhtimiskeskusesse. Kiire reageeringu tulemusena suutis Päästeamet tulekahju kustutada, vältides suuremat kahju, kuid juhtum illustreerib kriitilist ohtu, mis kaasneb kütteseadmete hooletu käsitsemisega.

Ohutud vahemaad on kriitilised

Päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet rõhutab, et bullerjan-tüüpi ahjud erinevad oma tööpõhimõtte ja kuumuse poolest tavapärastest koldeahjudest. Need ahjud muutuvad kasutamise ajal väljastpoolt äärmiselt kuumaks, mis tähendab, et tootja poolt ette nähtud ohutuskujad ehk minimaalsed lubatud vahemaad süttimisohtlike materjalideni on rangelt kohustuslikud.

«Bullerjan-tüüpi ahjude puhul tuleb selle paigaldamisel lähtuda tootja juhendist ja nõuetest ning pidada silmas ohutuid vahemaid. Tavaliste ahjudega võrreldes võivad bullerjani ohutuskujad olla suuremad, sest detailid lähevad väga kuumaks,» selgitas Taavet.

Lisaks valedele vahemaadele on jätkuvalt üheks peamiseks tulekahjude põhjuseks kütteseadmete jätmine järelevalveta. Isegi kui ahi tundub korras, võivad aja jooksul tekkida korstnasse või ahju korpusesse mikropraod. Nendest pragudest võivad leegid või kuumus jõuda otse hoone puitkonstruktsioonideni, süüdates nii seinad kui ka laekonstruktsioonid ajal, mil elanikud ei viibi kodus või ei jälgi ahju tööd.