Päästeamet hoiatab: kaks kolmandikku uppunutest olid Eestis alkoholi tarvitanud

2025. aastal hukkus Eestis veeõnnetustes 30 inimest, kellest ligi 70% olid alkoholi tarvitanud või oli alust joovet kahtlustada. Päästeamet kutsub inimesi üles takistama purjus sõpra vette minemast. Sel aastal on veeõnnetustes juba hukkunud 16 inimest.

Eestis hukkus 2025. aastal veeõnnetustes 30 inimest, neist 68% olid alkoholi tarvitanud või oli alust joovet kahtlustada. Keskmine alkoholisisaldus veres oli 2,59 promilli, viie aasta kõrgeim näitaja.

Päästeamet rõhutab, et alkohol kahjustab otsustusvõimet, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust ning ajab inimese oma võimeid üle hindama. Isegi joobes inimene võtab alkoholi mõju all riske, mida kainena ei kaaluks.

«Veeõnnetuste ennetamisel on kõige olulisem roll inimestel endil. Kui näed, et sõber on alkoholi tarvitanud ja tahab ujuma minna, siis sekku. See võib tunduda ebamugav, kuid just selline otsus võib päästa inimese elu,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

Oht jääb märkamata

Viimase viie aasta suvistest veepäästesündmustest on suur osa seotud alkoholi tarvitanud inimestega. Kümneid elusid on päästetud tähelepanelike pealtnägijate toel, nad märkasid joobetunnustega inimest vees või ujuvvahendil ja kutsusid kiiresti abi. Tihti on aga alkoholi tarvitanud kogu seltskond, mistõttu oht jääb õigel ajal märkamata.

Kõige sagedamini on inimesed hukkunud veekogu ületades või selle ääres liikudes, õnnetusi on juhtunud ka kalastamisel ja suplemisel. Sel aastal on veeõnnetustes juba hukkunud 16 inimest.

Uppuja ei karju appi

Uppuja ei pruugi appi karjuda, kogu jõud kulub vee peal püsimisele. Kui märkad vees inimest, kes püsib paigal, ei jõua edasi liikuda, vajub korduvalt alla või ei reageeri kõnetamisele, tuleb kohe helistada numbril 112.

Populaarsematel ujumiskohtadel on veeohutuse stendid päästerõnga, viskeliini ja kasutusjuhenditega. Iga stend on tähistatud numbriga, mis aitab häirekeskusel õnnetuskoha kiiresti tuvastada.