Päästeamet: Eestis on kasvanud akupõlengute oht laadimise ajal

Päästeameti tänavune statistika näitab 22 akudest alguse saanud tulekahju, millest üheksal juhul puhkes seadmete laadimisel. Amet rõhutab, et liitiumioonakude süttimine võib kaasa tuua plahvatusohtlikke ja mürgiseid põlenguid ning soovitab laadida seadmeid vaid valvsa pilgu all.

Eestis on tänavu registreeritud 22 tulekahju, mis on alguse saanud akudest. Päästeameti andmetel tekkis üheksal juhul põleng otse seadme laadimise ajal, samas kui mitmete teiste juhtumite puhul polnud tulekahju täpset alguspunkti intensiivse hävingu tõttu võimalik tuvastada.

Kõige sagedamini on akupõlengute põhjustajaks elektrilised liikumisvahendid nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Teisel kohal on tööriistade, näiteks akutrellide ja -saagide akud. Probleeme tekitavad sageli mehaanilised vigastused, ebasobivad hoiutingimused või ise ümberehitatud akulahendused.

Päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet hoiatab, et tegemist on äärmiselt ohtlike sündmustega. „Liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Rahvusvaheline statistika näitab, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad,” märkis Taavet.

Akupõlengu eripära on, et keemilised reaktsioonid võivad jätkuda ka pärast leekide kustutamist, mis tähendab uuestisüttimise ohtu. Samuti eraldub põlemisel tervist kahjustav mürgine suits. Ohtlikumad on odavad ja sertifitseerimata seadmed, millel sageli puuduvad nõuetekohased sisemised kaitsemehhanismid.

Ohutuse tagamiseks tuleks seadmeid laadida vaid valvsa pilgu all ning vältida nende jätmist ööseks voodisse või kergestisüttivate materjalide lähedusse. Kui aku muutub laadides tavapäratult kuumaks, paisub või eritab imelikku lõhna, tuleb selle kasutamine viivitamatult lõpetada. Suitsu eraldumisel või susisemisel tuleks seade viia võimalusel mittepõlevas anumas õue ja helistada hädaabinumbrile 112.