Päästeamet: Eesti elanikud ei tohi häireseire ajal hoonest välja tormata

Päästeameti projektijuht Diana Samalea selgitab, et ohusireenid on mõeldud eelkõige väljas viibijatele, ning rõhutab, et siseruumides olijad ei tohiks varjumiseks tänavale joosta. Amet plaanib laiendada sireenivõrgustikku ja tõhustada elanikkonna teavitamist.

Häireseire ja sireenide heli on esmane hoiatussignaal väljas liikuvatele inimestele. Päästeameti projektijuht Diana Samalea selgitas, et siseruumides, kodus või kontoris, viibijad ei pea sireeni kuuldes hoonest välja tormama. Hoonetes olijatele on ohuteavituseks ette nähtud teised kanalid, nagu SMS-teavitused, mobiilirakendused ning portaalide ja meediakanalite otseülekanded.

«Sireenid on mõeldud selleks, et hoiatada väljaspool hooneid viibivaid inimesi,» märkis Samalea. Tema sõnul on ohuteavitussüsteem üles ehitatud erinevate kanalite täiendamisele, mistõttu ei peagi sireeni siseruumides alati kuulma.

Sireenide võrgu laiendamine

Päästeamet on esitanud valitsusele taotluse täiendava rahastuse saamiseks, et paigaldada üle Eesti 200 uut sireeni. Eesmärk on katta nii strateegilised objektid kui ka laiendada võrgustikku rohkem kui 50 asulasse, kus hoiatussüsteem praegu puudub. Olemasolevaid sireenide asukohti plaanitakse samuti optimeerida, sest uuringud on näidanud katvuse puudujääke ka piirkondades, kus need juba olemas on.

Samuti on töös modulaarsete varjendite võrgustik. Esimese kvartali alguses 2027. aastal on plaanis kuulutada välja arhitektuurikonkurss uutele betoonist modulaarsetele varjenditele, mida hakatakse paigaldama üle Eesti. Päästeamet rõhutab, et tegemist on uue valdkonnaga ning normatiivide väljatöötamine on veel pooleli.

Teavitustöö ja olevalmis.ee

Kogu vajalik info kriisiolukordadeks, sealhulgas juhised varjumiseks ja koduste varude loomiseks, on koondatud veebilehele olevalmis.ee. Ameti küsitlused näitavad, et 57% elanikkonnast tunneb ära avaliku varjendi märgi, 18-26-aastaste noorte seas on see näitaja 61%.

Päästeamet on käivitanud ka infokampaaniad, mis on suunatud vene keelt kõnelevatele elanikele, sealhulgas Narvas, et tagada nende teadlikkus kriisikäitumisest. Samalea lisas, et rakenduste ja SMS-süsteemide tehnilisi probleeme, nagu teadete jõudmist rämpsposti kausta või rakenduste passiivseks muutumist, on asutud lahendama, et tagada teadete jõudmine kõigi elanikeni.