Päästeamet: eelmisel aastal uppunuist üle poole olid alkoholijoobes

Päästeameti ennetustegevuse ekspert Kristina Eesmets hoiatab, et soojaga sagenevad veeõnnetused ning suurimaks ohuks on endiselt alkoholi tarvitanud inimeste suplemine. Eelmisel aastal uppus Eestis 30 inimest, kellest enam kui pooled olid alkoholijoobes, keskmise joobeseisundi tasemega 2,57 promilli. Päästeamet kutsub sõpru ja lähedasi julgelt sekkuma, kui näevad joobes inimest vee ääres.

Päästeameti ennetustegevuse ekspert Kristina Eesmets rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, et kuumade ilmadega muutub veeohutus spetsialistide peamiseks mureks. Eelmisel aastal uppus Eestis 30 inimest ning neist üle poole olid tarvitanud alkoholi.

«Kui purjus inimese kriitiline mõtlemine on tugevalt nüristunud, siis tema ümber olevatel sõpradel, lähedastel ja tuttavatel peab olema julgust sekkuda,» ütles Eesmets.

Ohtlik joobetase

Päästeameti andmetel oli eelmisel aastal uppunute keskmine alkoholisisaldus veres 2,57 promilli, mis viitab raskele joobeseisundile. Sellist inimest ei tohi veekogu ääres üksi jätta. Kui sõpra ei õnnestu ujumisest loobuma veenda, soovitab päästeamet kutsuda abi.

«Üsna palju inimesi on õnnestunud päästa tänu sellele, et lähedased ei kartnud helistada ja me saime appi tulla,» märkis Eesmets.

Alkohol suurendab veeõnnetuste riski mitmel põhjusel. Joobes inimene kaldub oma jõudu ülehindama ning ujub randa tagasi jõudmiseks liiga kaugele. Samuti ei pruugi ta külma vee mõju tunda, mistõttu võib kiiresti tekkida hüpotermia. Lisaks võib vee sattumine hingamisteedesse põhjustada larüngospasmi, mis tähendab, et inimene lakkab hingamast.

Sapilauad ja matratsiõnnetused

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus inimesed satuvad hätta laudsaplaudadel, matrassidel või muudel väikestel ujuvahenditest. Eesmets selgitas, et tihti jäetakse tähelepanuta nii päästevest kui ka surfilauaga ühendav turvarihm.

Samuti alahinnatakse tuule ja hoovuse mõju. Eriti ohtlik on kaldalt puhkuv tuul, mis kannab sapilaua või madratsiga inimese kiiresti randadest kaugele. «Me oleme juba mitu korda välja sõitnud, et inimesi laudsurfilaudadelt ja matrassidelt päästa,» ütles Eesmets.

Päästeamet soovitab alati kaasa võtta täislaetud mobiiltelefon veekindlas kotis, ujuda eeskätt valve all olevatel randadel ning vältida tundmatuid ujumiskohti ja tugeva hoovusega jõgesid.

Maastiku- ja metsapõlengud

Lisaks veeohutusele muretseb päästeamet ka põlengute pärast. Selle aasta mai lõpuks oli registreeritud juba 590 maastiku- ja metsapõlengut, umbes 250 rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Enamik tulekahjusid on endiselt põhjustatud inimtegevusest. Kevaditi on peamiseks süüdlaseks eelmisel aastal kasvanud rohu põletamine, mis on Eestis aastaringselt keelatud. «Inimesed kipuvad seda vana harjumuse järgi ikkagi tegema,» tõdes Eesmets. Tulekahjusid põhjustavad ka järelevalveta jäetud lõkked.

Akupõlengute oht

Üha suurem probleem on akuseadmete tulekahjud. Eestis toimub aastas umbes 40 sellist põlengut ning enamik neist on seotud elektriliste sõidukitega, näiteks elektritõukeratastega.

Kui akuseade süttib, ei soovita päästeamet püüda seda ise kustutada. «Kui seade on plahvatanud ja suits tuleb, tuleb ruumist lahkuda, uks kinni panna ja hädaabinumbrile helistada,» selgitas Eesmets.

Tulekahjude ennetamiseks soovitab päästeamet laadida akuseadmeid ainult järelevalve all ning kasutada originaallaadurit. Seadmeid ei tohi jätta päikese kätte ega kuuma autosse. Kui aku on paisunud, saanud löögi või soojeneb tavapärasest enam, tuleks see viia remontima või utiliseerimisele anda.