ÕS 2025 vastuvõtt Eestis: keeleteadlased selgitavad sõnastiku tegelikku rolli

Eelmise aasta lõpus ilmunud õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on tekitanud Eestis elavat vastukaja, kuid keeleteadlaste sõnul põhineb avalik pahameel sageli väärarusaamadel sõnastiku funktsiooni kohta. Eesti Keele Instituudi eksperdid märgivad, et sõnastik pole keelatud või lubatud sõnade nimekiri, vaid normatiivne töövahend ametlikuks kasutuseks.

Eelmise aasta detsembris ilmunud õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on tekitanud Eestis elavat vastukaja. Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf Margit Langemets ja teadur Lydia Risberg tõdesid hiljutises ülevaates, et sõnastikku on meedias mainitud üle 80 korra, millest umbes pooltes on teos olnud artikli keskne teema.

Avalikkuse ja ekspertide erinev vaade

Suurem osa tähelepanust jagunes kaheks laineks: esimene tuli kohe pärast teose ilmumist ning teine jaanuaris, kui rahvaalgatus nõudis teatud sõnade tagasitoomist normeeritud keelde. Kui avalikkus ja rahvaalgatuse toetajad nägid ÕSi kui nimekirja lubatud sõnadest, siis keeleteadlased suhtusid nõudmistesse leigemalt.

Langemetsa sõnul on endiselt levinud eksiarvamus, nagu oleks ÕS kõikehõlmav nimekiri sõnadest, mida tohib kasutada. Sõnastiku eessõnas rõhutatakse, et teos ei keela ühtegi sõna ning selle normatiivne funktsioon piirdub ametliku asjaajamise ja riiklike tekstidega.

Segadus Sõnaveebi ja ÕS-i rollide vahel

Lisaks aruteludele sõnavaliku üle on tekitanud segadust ÕSi ja EKI ühendsõnastiku (ÜS), mis on kättesaadav Sõnaveebis, omavaheline suhe. Keeleteadlased selgitavad, et kuigi ÕS on õiguslikult kirjakeele normi aluseks, tuginevad mõlemad allikad samale keeleandmestikule. Sõnaveeb pakub kasutajale märksa mahukamat teavet, sealhulgas stiilimärgendeid ja kasutusnäiteid, mida paberil ÕS-i maht ei võimalda.

Keeleteaduslike debattide fookuses on olnud küsimus, milline on paberkandjal sõnastiku staatus digitaliseerunud maailmas. Brüsselis toimunud preskriptivismiuurijate konverentsil rõhutati, et keel ise ja selle tähendused muutuvad kiiresti, mistõttu ei saa sõnastik olla staatiline "õige-vale" ideoloogia kandja.

Sarnaseid vaidlusi on peetud aastakümneid. Juba pool sajandit tagasi kritiseeriti ÕSi sisu, küsides, miks on sinna koondatud murdesõnu ja roppusi. Tänased keeleteadlased kinnitavad, et keel ei ole midagi, mida saaks piirata vaid ühe raamatu kaante vahele, ning soovitavad kasutajatel vajaliku informatsiooni otsimisel eelistada EKI ühendsõnastikku.