Õpikohustuse laienemine paneb koolid ja omavalitsused proovile

Sellest sügisest peavad kõik noored pärast põhikooli lõppu jätkama õpinguid kuni 18-aastaseks saamiseni. Koolid ja kohalikud omavalitsused muretsevad, kuidas motiveerida neid, kes õppida ei soovi, eelmisel aastal kadus haridussüsteemist pärast 9. klassi umbes 600 noort. Pärast esimest sisseastumisvooru on koolikohata umbes viiendik kõigist kohustusliku õppega hõlmatud noortest.

Sel sügisel algab esimene kooliaasta, mil kõik noored on seadusega kohustatud pärast põhikooli lõppu õpinguid jätkama kuni täisealiseks saamiseni. Uus kord toob kaasa valusa praktilise küsimuse: mis saab neist, kes lihtsalt ei taha?

600 noort kadus eelmisel aastal

Eelmisel aastal lahkus pärast 9. klassi haridussüsteemist umbes 600 õpilast. Nüüd vastutab koolist puuduvate noorte tagaajamise eest kohalik omavalitsus, Tallinnas Tallinna haridusamet.

Haridusameti hariduskorralduse juhataja Krista Keedus tunnistab, et olukord on keeruline. «Me muretseme selle pärast. Lihtne see kindlasti olema ei saa. Ja ka praegu Tallinnas on päris palju neid peresid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas, aga kes tegelikult ei ole Tallinnas. On neid, kes on välismaal,» ütles ta.

Keeduse sõnul leidub ka noori, kes eeldavad, et koolikoht määratakse neile automaatselt. «On ka neid, kes varsti hakkavad ärkama ja küsima, et kus on meie koolikohad. Neid on ka varasemalt olnud, kes arvavad, et neile koolikoht määratakse.»

Pärast esimest sisseastumisvooru pole praegu koolikohta umbes viiendikul kohustuslikku õpet vajavates noortest. Osa neist pole üldse kuhugi kandideerinud.

Kutsekoole vaevab tugispetsialistide puudus

Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus toob välja, et motiveerimata noori ei saa lihtsalt kooli sundida. «Meil on vanasõna, et kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Saab olema väga keeruline ülesanne neid lapsi õppima panna, kes ei taha õppida,» nentis ta.

Loodus näeb lahendust tugispetsialistides, psühholoogides, eripedagoogides ja sotsiaalpedagoogides, kuid neid napib eriti kutsekoolides. Sügisel hakatakse tõenäoliselt värbama inimesi, kes alles õpivad eripedagoogiks. «Ma arvan, et sügisel on olukord, kus me otsime nn hobilahendusi, kus inimesed, kes omavad mingit ettevalmistust, õpivad alles eripedagoogiks, me hakkame neid värbama,» ütles Loodus.

Ministeerium näeb vastutust koolil

Haridus- ja teadusministeerium suunab vastutuse tagasi koolide õlgadele. Ministeeriumi kesk- ja kutsehariduse juhataja Ülle Matsin soovitab vaadata üle õppeprotsess ise. «Kui kool, kus on see mure, et õppijad ei ole motiveeritud, siis esimene soovitus on see, et õppeprotsess üle vaadata selliselt, et kus me neid noori kõnetada saame, selleks et motivatsiooni tekitada. Sest õppimise soov on tegelikult inimlik ja selle huvi tekitamine on kooli võimuses,» lausus Matsin.

Septembri alguseks selgub, kui paljud noored koolinimekirjast puuduvad.