Õpetajate töökoormus Tallinnas: koolijuht kritiseerib ministeeriumi uuringu fookust

Nõmme põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas kritiseerib haridusministeeriumi uut uuringut õpetajate koormuse hindamiseks, nimetades seda näpuviibutamiseks. Koolijuhtide ühendus peab andmete kogumist siiski hädavajalikuks, et lahendada probleeme faktipõhiselt.

Tallinnas tegutseva Nõmme põhikooli direktori Õnnela Leedo-Küngase hinnangul ei aita haridus- ja teadusministeeriumi värske plaan uurida õpetajate töökoormust lahendada haridussüsteemi tegelikke murekohti. Tema sõnul mõjub ministeeriumi lähenemine kui järjekordne juhend, mis suunab õpetajaid oma aega paremini juhtima, jättes tähelepanuta asjaolu, et koolidele on delegeeritud järjest uusi ülesandeid, mis ei kuulu otseselt ainetundide õpetamise valdkonda.

Kriitika bürokraatia suunas

Leedo-Küngas nentis, et selline algatus jätab mulje, nagu poleks õpetajad ise võimelised oma tööd korraldama. Ta rõhutas, et 35-tunnise tööaja juures pole juhendite kirjutamine lahendus, kui tegelik probleem seisneb tugispetsialistide ja lastepsühholoogide puuduses, mille tõttu on kooli personal sunnitud täitma sotsiaaltöötajate funktsioone. Kui õpetajad saaksid keskenduda üksnes ainetundidele ja üldpädevuste arendamisele, muutuks nende töökeskkond fundamentaalselt, märkis koolijuht.

Lisaks tõi Leedo-Küngas välja, et kiirustades ellu viidavad reformid nõuavad koolidelt pidevat kohanemist, mis omakorda suurendab administratiivset koormust. Koolijuhid on tema sõnul huvitatud auditist, mis paljastaks tegeliku olukorra, et eemaldada õpetajate töölaualt ebavajalikud ülesanded, mitte ei soovi pelgalt täiendavaid juhtnööre.

Andmekogumise vajalikkus

Eesti koolijuhtide ühenduse tegevjuht Aule Kink näeb uuringus siiski vajalikku tööriista. Ta märkis, et ehkki uuringu esialgne sõnastus võis jätta soovida, on faktipõhine info kriitilise tähtsusega. Viimati viidi analoogne uuring läbi enam kui kümne aasta eest ning uute andmete puudumisel on keeruline kujundada tõenduspõhist hariduspoliitikat.

Kink lisas, et koolijuhtide kohustus on samuti panustada lahenduste leidmisse, kuid ilma laiapõhjalise ülevaateta on see keeruline. Uuringu ettevalmistamisse on kaasatud nii linnade ja valdade liit kui ka õpetajate ametiühingud.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Liis Lehiste selgitas, et analüüsi eesmärk on kaardistada õpetajate töökorraldust toetavaid ja pärssivaid tegureid. Kogutud tulemuste põhjal kavatseb ministeerium hinnata, kas vajalikud muudatused peavad puudutama õigusakte, töökorraldust või täienduskoolitusi. Eesmärgiks on hoida õpetajaid ametis ning tagada neile jätkusuutlikud töötingimused.