Õpetajate puudus Tallinnas ja Narvas ei ole uue õppeaasta eel kriitiliseks muutunud

Tallinna ja Narva haridusasutused on suutnud uue õppeaasta künnisel vabad töökohad suuresti täita, vaatamata hiljuti jõustunud karmimatele eesti keele nõuetele. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et personaliotsingud on kulgenud ootuspäraselt ning süsteemset kokkukukkumist pole toimunud.

Tallinna ja Narva koolides ning lasteaedades ei ole õppeaasta alguseks kujunenud prognoositud kaadrikriisi, hoolimata rangemaks muutunud eesti keele oskuse nõuetest pedagoogilisele personalile.

Värbamine toimub tavapärases rütmis

Tallinna haridusameti andmetel on pealinnas hetkel üleval 165 töökuulutust, millest 66 on suunatud õpetajatele ning 55 lasteaedadele. Ameti teatel on tegemist tavapärase aktiivsusega, mis kaasneb igal aastal augustikuuga, ning suuremat värbamisvajadust just eestikeelsele õppele üleminevates asutustes ei ole täheldatud.

Narvas on olukord sarnane, kus enamik kohti on tänaseks täidetud. Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degel kinnitas, et vabu ametikohti on jäänud vaid loetud arv. Pähklimäe kool otsib eriklassi õpetajat ning Narva Keeltelütseumi tugispetsialiste ja õpiabirühma õpetajat. Lasteaedade osas on personaliotsing piirdunud peamiselt Vanalinna lasteaiaga, kus on ootel logopeedi ja asendusõpetaja positsioonid.

Keelenõuete mõju süsteemile

Lasteaedade abiõpetajatele on kehtestatud nõuded, mille kohaselt peab nende eesti keele oskus vastama vähemalt B2-tasemele. See muudatus tõi kaasa olukorra, kus sajad varasemalt madalama keeleoskusega töötajad pidid ametist lahkuma. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et ehkki Tallinnas lahkus ametist ligi 300 ja Narvas üle 100 töötaja, ei ole see tekitanud haridussüsteemis tõrkeid.

„Abiõpetaja ametis ei ole nii kõrged kvalifikatsiooninõuded, seega pole lasteaiapidajatel olnud väga keeruline neid kohti täita,“ sõnas Kallas. Tema hinnangul leidub keeleoskajaid, kes on huvitatud lasteaiatööst, piisavalt. Ministri sõnul pakuvad kutsekoolid praegu erinevaid võimalusi kutseoskuste arendamiseks, sealhulgas mikrokraadiprogrammide ja distantsõppe kaudu, mis aitab uutel tulijatel vajalikku kompetentsi omandada.