Õpetajate nappus Tallinnas ja Ida-Virumaal: koolid maadlevad kvalifitseeritud klassiõpetajate puudusega

Eesti koolid otsivad uue õppeaasta eel aktiivselt klassiõpetajaid, kuid peamine mure pole mitte vabade kohtade arv, vaid kvalifitseeritud spetsialistide nappus. Eriti terav on olukord Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus paljud kohad täidetakse ilma nõutava ettevalmistuseta töötajatega.

Eesti koolid alustavad sügisest õppeaastat teadmisega, et klassiõpetajate leidmine on endiselt keeruline. Möödunud nädalal oli ainuüksi Õpetajate Lehe töökuulutuste rubriigis üleval 12 kuulutust, kuid tegelik puudujääk on suurem, sest paljud koolid täidavad kohad kvalifikatsioonita asendusõpetajate või tähtajaliste lepingutega töötajatega.

Kvalifikatsioon on komistuskivi

Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov nentis, et peamine takistus ei ole kandidaatide keeleoskus, vaid didaktiliste oskuste puudumine. „Nad ei ole kvalifitseeritud õpetajad, on kas bakalaureusekraadiga või hoopis teisest valdkonnast. Aga kui algkooli peale mõtleme, siis see on baas ja seal tuleb didaktikat ikka tunda,“ selgitas Presnetsov.

Tallinna Ülikooli algõpetuse professor Inge Timoštšuk tõdes, et ülikool on vastuvõttu klassiõpetaja erialale viimastel aastatel märgatavalt suurendanud. Aastas võetakse vastu umbes 25 päevaõppe ja 25 sessioonõppe tudengit, kusjuures konkurss on tihe: päevaõppes keskmiselt viis ja sessioonõppes kümme kandidaati kohale.

Ressursi kadumine ja töökoormus

Paradoksaalselt kaovad paljud vastsed õpetajad süsteemist vahetult pärast kraadi omandamist. Presnetsovi sõnul investeerivad koolid aega ja energiat õpetaja kujundamisse, kuid pärast magistrikraadi saamist liigub haritud spetsialist sageli mujale.

Inge Timoštšuk tõi välja kolm peamist lahkumise põhjust. Esiteks liiguvad klassiõpetajad aineõpetajate põua leevendamiseks kõrgematesse kooliastmetesse. Teiseks on probleemiks töömaht ja muutused hindamissüsteemides, mida õpetajad tajuvad lisakoormusena. „Kuna meil on aineõpetajate põud, siis klassiõpetajad liiguvad järgmistesse kooliastmetesse seda põuda leevendama,“ märkis Timoštšuk.

Lisaks töömahtu puudutavatele väljakutsetele on ka palgakonkurents pingeline. Läänemere gümnaasium pakub kuulutuses 2500-eurost brutopalka, kuid Presnetsov tõdes, et konkurents tööturul on muutunud agressiivseks. „Kui ma paneks palgaks 3000 eurot ja rohkem ning tööajaks 30 tundi, siis kindlasti seal tuleks inimesi, aga jälle, mis kvaliteediga ja kuidas,“ tõdes koolijuht.