Õpetajate hoidmine eestikeelsele õppele üleminekul on Tallinnas ja Tartus keeruline

Eesti keelsele õppele üleminek on toonud koolidele väljakutseid õpetajate värbamisel ja hoidmisel. Tallinnas ja Tartus on direktorid sundseisus, kus lisakoormus ja piiratud rahalised vahendid muudavad kvalifitseeritud pedagoogide palgal hoidmise raskeks.

Tallinna ja Tartu koolijuhid seisavad silmitsi olukorraga, kus eestikeelsele õppekavale üleminek on tekitanud vajaduse täiendava tööjõu järele, ent paljudele koolidele käib konkurentsivõimelise palga pakkumine üle jõu. Õpetajate töökoormus on kasvanud, mistõttu esineb tavapärasest rohkem kaadrivoolavust.

Ehte Humanitaargümnaasiumis palgati ülemineku esimesel aastal 17 uut töötajat, kellest kolmandik on tänaseks lahkunud. Kooli direktori Marika Kransiveri sõnul leidub õpetajaid, kes saavad uue olukorraga suurepäraselt hakkama, kuid osa kolleege ei pea suurenenud pingele vastu. Nad otsustavad töölt lahkuda ja suunduvad tööle koolidesse, kus õpe on juba pikemat aega eestikeelne olnud.

Palgavahed ja rahastamine

Koolide võimalused õpetajaid rahaliselt toetada on erinevad. Läänemere Gümnaasiumis on praktika, kus iga õpetajaga arutatakse palgalisa individuaalselt läbi, võttes arvesse nii õppematerjalide ettevalmistamist kui ka tööd üleminekuklassides. See nõuab koolilt paindlikkust, mis ei ole igal pool võimalik.

Oluliselt keerulisem on olukord teatud Tartu koolides. Näiteks koolis, mida juhib Aina Brasiulene, on õpilaste arv viimase kolme aasta jooksul vähenenud, kuid eestikeelsete klasside arv koos sellega vajalike palgalisadega kasvanud. Samal ajal on kadunud riiklik lisarahastus Ukraina õpilaste õpetamiseks, kes moodustavad kooli õpilaskonnast kolmandiku. Kui varem said nad õpetajatele maksta 20-protsendilist palgalisa, siis nüüd on see number kahanenud kolmele protsendile, mis sunnib paljusid pedagooge uusi töökohti otsima.