Õpetaja tööaja analüüs: 0,9 koormusega pedagoog rügab nädalas üle 44 tunni

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib 70 000 eurot maksvat uuringut õpetajate koormuse kaardistamiseks. Samal ajal näitas õpetaja Heleriin Pae-Oja oma eksperimendiga, et tegelik tööaeg ületab lepingulist mahtu märgatavalt.

Haridus- ja Teadusministeerium on eraldanud 70 000 eurot, et uurida Eesti õpetajate tegelikku töökoormust ja selle vastavust seaduslikele normidele. Samal ajal kui ametnikud alles valmistavad uuringut ette, viis õpetaja Heleriin Pae-Oja läbi oma isikliku katse, dokumenteerides ühe septembrikuu nädala jooksul iga minuti, mis kulus tema tööülesannete täitmisele.

Varjatud ülesannete maht

Pae-Oja töötas vaatluse all olnud nädalal 0,9 koormusega, mis tähendab, et lepingujärgne tööaeg peaks olema 31,5 tundi nädalas. Reaalsus osutus aga teiseks: nädala lõpuks kogunes töötunde kokku 44 tundi ja 15 minutit. See tähendab 13 tundi ülekoormust, mis jäi ametlikust tööajast väljapoole.

Dokumenteeritud päevikust selgub, et õpetaja töö ei piirdu kaugeltki klassi ees seismisega. Suur osa ajast kulub dokumentatsioonile e-koolis Stuudium, tundide ettevalmistusele, õppematerjalide kohandamisele ja individuaalsele tagasisidele. Lisaks tuleb vastata lapsevanemate kirjadele, korraldada arenguvestlusi, juhendada uurimistöid ja pakkuda kolleegidele vaimset tuge. Pae-Oja sõnul koosneb pedagoogi töö sadadest väikestest tegevustest, mida kehalise koormuse ja töötundide arvestuses sageli ei märgata. Kui õpetaja on koolimajas veetnud seitse-kaheksa tundi, järgneb õhtune arvutitöö, mis kestab tihti hilisõhtuni.

Küsimus tööaja piiridest

Ministeeriumi soov on leida lahendus, kuidas mahutada õpetaja ametijuhendis kirjeldatud kohustused seadusega ette nähtud tööaja sisse. Pae-Oja tõstatab küsimuse, kas see on üldse võimalik, arvestades töö loomust. Ta märgib, et kui õpetaja peaks juhinduma rangelt töölepingust, jääksid paljud vajalikud tegevused tegemata.

Kui õpilane soovib vahetunnis tagasisidet või kolleeg vajab tuge, ei saa õpetaja vastata, et tööaeg on läbi. Ka vajadus diferentseeritud õppematerjalide järele ei kao kella kukkudes. Eksperiment näitab, et paljud neist ülesannetest on vältimatud, kuid nende maht ei mahu kehtestatud standarditesse.