Õpetaja Jaak Urmet: praegune eesti keele riigieksam sarnaneb köielkõndimisega

Kirjanik ja eesti keele õpetaja Jaak Urmet kritiseerib kevadise riigieksami ülesehitust, pidades seda liialt vigadele keskenduvaks. Ta rõhutab lugemise tähtsust keeleoskuse arendamisel ja julgustab õpilasi oma emakeelt vabamalt kasutama.

Kirjanik ja õpetaja Jaak Urmet, kes on tuntud ka nime all Wimberg, alustab septembris oma seitsmendat tööaastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Tema sõnul on koolitöö protsess, mis nõuab pidevat kohanemist uute põlvkondadega ning oskust hoida klassis töist atmosfääri.

2024. aasta kevadel läbi viidud eesti keele riigieksam tekitas laiemat arutelu tulemuste üle. Kokku sooritas eksami 8854 noort, kuid vaid kaheksa õpilast teenis maksimumpunktid. Eksami keskmiseks hindeks kujunes 59,6 punkti. Urmet leiab, et selline hindamissüsteem on oma olemuselt pigem karistav kui arendav.

Eksami raskusaste ja olemus

Õpetaja võrdleb praegust eksamiformaati köielkõndimisega, kus juba väike tähelepanematus maksab punktide kaotuse ja nullib võimaluse saavutada täiuslikku tulemust. Tema hinnangul ei peegelda 100-protsendiline nõudlikkus tegelikku keelekasutust, mida läheb vaja igapäevaelus. Urmet nendib, et ka enamik täiskasvanuid või koolijuhte ei suudaks seda eksamit täiuslikult sooritada, mistõttu on selline hindamine küsitav.

Keelteadmist ei saa tema sõnul mõõta vaid põimlausete ja õigekirjareeglitega. Urmet rõhutab lugemise tähtsust. Tema kogemus näitab, et süstemaatiline raamatute lugemine arendab keeletunnetust alateadlikult, muutes õpilased võimekamaks ka keerulisemaid teadusartikleid analüüsima. Ta eelistab anda klassis lugeda teoseid, millega noored saavad emotsionaalselt samastuda, selle asemel et sundida neid lugema kirjandust, milleks elukogemus veel puudub.

Tehnoloogia ja haridus

Tehisintellekti levikut koolis ei pea Urmet maailmalõpuks, küll aga näeb ta vajadust õpetada noori allikakriitiliselt infot otsima. Õpetaja märkab kiiresti, kui õpilane on oma kirjatöö koostamisel tuginenud masinloodud tekstidele. Tema hinnangul toob AI-tehnoloogia kaasa uue nõudluse oskuse järele, mis eeldab inimese võimekust päriselt infot leida ja töödelda.

Urmet ei näe õpetaja töös vajadust meelelahutuseks, vaid keskendub tunnis korrale ja sisulisele tööle. Tema eesmärk on, et õpilased suudaksid oma mõtteid ja tundeid eesti keeles vabalt ning täpselt kirjeldada, sõltumata sellest, kas nad suudavad eksamitel näidata maksimumtulemusi.