Õpetaja Heleriin Paeoja: tegelik töökoormus Eestis ei mahu paberile

Haridus- ja Teadusministeeriumi 70 000-eurone uuring õpetajate tööaja kaardistamiseks on kohanud kriitikat õpetaja Heleriin Paeojalt. Oma kogemustele tuginedes toob ta välja, et tegelik töömaht ületab ametliku koormuse märgatavalt, kuna suur osa vajalikust tööst jääb ametlikust tundide arvestusest väljapoole.

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab 70 000 euro suurust uuringut, mille eesmärk on kaardistada õpetajate tööülesandeid ja neile kuluvat aega. Ministeeriumi eesmärk on leida võimalusi, kuidas pedagoogide koormust seadusega ette nähtud tööaja piiresse mahutada. Õpetaja Heleriin Paeoja otsustas aga ametlikku uuringut mitte oodata ning pani kirja oma esimese tööaasta ühe septembrikuu nädala tegeliku koormuse.

Paeoja analüüsis oma töötunde 0,9-koormusega töötades. Seaduse järgi peaks selline koormus tähendama 31,5 tundi tööd nädalas. Reaalsuses kujunes tema töönädal aga vähemalt 44 tunni ja 15 minuti pikkuseks, mis tähendab ühele nädalale pea 13 tundi ületunde. Ta kirjeldab tööd, mis jääb klassiruumi ukse taha sageli nähtamatuks: tundide ettevalmistamine, õppematerjalide kohandamine, õpilaste taseme väljaselgitamine, suhtlus lapsevanematega ja kolleegide toetamine.

Tema sõnul pole probleem mitte teadmatuses, vaid süsteemis, kus õpetaja ei saa jätta õpilaste diferentseerimist või dokumentatsiooni täitmist tegemata vaid seetõttu, et ametlikud töötunnid on täis saanud. Paeoja toob esile, et suur osa õpetajatööst koosneb sadadest väikestest tegevustest, mis üksi võtavad vähe aega, kuid kokku moodustavad märkimisväärse osa päevast. Ta küsib, kas õpetaja peaks keelduva vastuse andma lapsevanemale, kes soovib lapse õppimise kohta tagasisidet, või kolleegile, kes vajab toetust, ainult seetõttu, et ametlik tööaeg on lõppenud.