OpenAI reklaamimudel USA-s ja mujal kasutab sihtimiseks kasutajate isikuandmeid

OpenAI on laiendanud ChatGPT reklaamisüsteemi, mis võimaldab reklaamijatel sihtida kasutajaid üleslaaditud isikuandmete ja vestluste sisu põhjal. Eksperdid hoiatavad, et selline mudel ohustab kasutajate privaatsust.

OpenAI on rakendanud ChatGPT-s reklaamisüsteemi, mis võimaldab reklaamijatel suunata kuulutusi konkreetsetele kasutajarühmadele, laadides platvormile üles klientide e-posti aadresse, telefoninumbreid või Androidi reklaamiidentifikaatoreid. Süsteem on mõeldud kasutajate sihtimiseks väljaspool vestlust, kuid reklaame kuvatakse ka vestluste sisu analüüsi põhjal.

Reklaamikampaaniate käivitamiseks peavad reklaamijad esitama andmebaasid, milles on vähemalt 25 000 vastet OpenAI kasutajatega. Väiksemate andmekogumite puhul on võimalik kasutajaid vaid sihtgrupist välja arvata, mitte neile reklaame suunata. Ettevõte kinnitab, et üleslaaditud andmed kustutatakse pärast töötlemist, mis toimub tavaliselt 24 tunni jooksul, ning reklaamijatel puudub ligipääs konkreetsetele kasutajaprofiilidele.

Reklaam ja vestluste sisu

Lisaks andmepõhisele sihtimisele kuvatakse ChatGPT-s ka reklaame, mis põhinevad kasutaja jooksva vestluse teemadel. Need kuulutused ilmuvad nii tasuta versiooni kasutajatele kui ka Go-paketi tellijatele, ilmudes vastuste all või genereeritud piltide kõrval. Praegused privaatsusseaded ei võimalda kasutajatel vestluspõhiste reklaamide kuvamist täielikult välja lülitada.

DecryptAdsi kaasasutaja Zack Edwards kirjeldab seda lähenemist kui järkjärgulist kommertsialiseerimist. Tema sõnul sarnaneb OpenAI strateegia teiste tehnoloogiahiidude praktikatega, kus kasutajate privaatsust vähendatakse samm-sammult, lootes, et muudatused jäävad märkamatuks. Edwards on varem väljendanud vajadust reguleerida isikuandmeid töötlevaid ettevõtteid rangemalt, nõudes nende registreerimist andmemaakleritena.

See areng on osa OpenAI laiemast tegevusest oma teenuste monetiseerimisel. Varem on esile kerkinud teateid, et ettevõte kaasab lepingulisi töötajaid vestluste sisu hindamiseks, mis on tekitanud küsimusi kasutajate privaatsuse ja andmete konfidentsiaalsuse osas.