Õnne Pillak: Tallinna juhid peavad lõpetama vabanduste otsimise eestikeelsele haridusele üleminekul

Õnne Pillak: Tallinna juhid peavad lõpetama vabanduste otsimise eestikeelsele haridusele üleminekul

Tallinna linnavolikogu liige Õnne Pillak kritiseerib teravalt pealinna juhtkonna tegevust eestikeelsele haridusele ülemineku venitamisel. Pillaku hinnangul ei ole poliitilised vabandused ja võimukoalitsiooni sisemised kompromissid laste tuleviku huvides vastuvõetavad.

Arvamus

Tallinna hariduselu on taas sattunud terava kriitika alla, kuna eestikeelsele õppele ülemineku protsessis nähakse jätkuvalt takistusi ja põhjendusi viivitamiseks. Linnavolikogu liige Õnne Pillak leiab, et linnavalitsuse vabandused on muutunud igapäevaseks ning ei aita kaasa vajaliku muutuse toimumisele.

Juba 2022. aasta detsembris võttis riigikogu vastu õigusaktid, mis sätestasid eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkuse ja raamistiku. Sellest ajast peale on omavalitsustel olnud piisavalt aega personali ettevalmistamiseks ja õppetöö reorganiseerimiseks. Pillak märgib, et pidevad viited linna logistilistele eripäradele või muudele takistustele on vaid kattevari suutmatusele või tahtmatusele reformi sisuliselt ellu viia.

Erilist tähelepanu pälvib Tallinna võimukoalitsiooni poliitiline dünaamika. Kriitikute hinnangul on Isamaa, kes lubas valimistel kindlat joont, andnud haridusvaldkonna juhtimise Keskerakonnale, kelle esindajad on reformile vastu seisnud. Selles kontekstis on varasemalt kriitilisi noote esitanud ka endine haridusminister Tõnis Lukas, kes juba 2023. aastal tõdes: «Tallinna linnavalitsus takistab väga selgelt kõnealust üleminekut, otsides võimalusi kas kokkulepitust mööda hiilida või lihtsalt öelda, et ei jõua või ei saa.»

Mihhail Kõlvart, olles aastaid olnud venekeelse koolivõrgu säilitamise eestkõneleja, on jätkuvalt poliitiline figuur, kelle soovid ja tegevus mõjutavad otseselt pealinna suutlikkust uut keelepoliitikat rakendada. Pillaku sõnul on eestikeelne haridus aga julgeolekuküsimus, mis tagab ühtse inforuumi ja aitab ühiskonda paremini siduda.

Laste tulevikku ei tohi ohverdada poliitiliste mängude või mugavusest tingitud viivituste nimel. Riigikeele omandamine on oskus, mida on võimalik saavutada, kui selleks on olemas selge tahe ja juhtimine, mitte vabanduste otsimine.

Ava rakenduses →