Omavalitsused saavad uued volitused ohtlike koertega tegelemiseks

Omavalitsused saavad uued volitused ohtlike koertega tegelemiseks

1. juulist jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused annavad linnadele ja valdadele õiguse ennetavalt sekkuda olukordades, kus hulkuv või agressiivne lemmikloom ohustab kogukonna turvalisust. Eiramise korral võib omavalitsus määrata sunniraha kuni 6400 eurot ning äärmuslikel juhtudel looma ka võõrandada.

Eesti

Alates 1. juulist on kohalikel omavalitsustel senisest palju laiemad õigused hulkuvate ja ohtlike loomadega tegelemisel. Seadusemuudatus lubab nüüd sekkuda juba enne, kui keegi on kannatada saanud.

Mis muutus

Varem sai omavalitsus olukorda reguleerida peamiselt siis, kui loom oli inimesele tervisekahju juba tekitanud. Loomapidajat sai küll hiljem karistada, kuid ennetamiseks puudusid tööriistad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uued sätted muudavad selle: kui loom on korduvalt lahti pääsenud, rikub omanik lemmikloomade pidamise eeskirja või tunneb kogukond ohtu, võib omavalitsus teha ettekirjutuse kohe.

Kui ettekirjutust eiratakse järjepidevalt, on omavalitsusel õigus määrata sunniraha kuni 6400 eurot.

Ametnikud võivad valdusesse siseneda

Vahetu ohu korral ulatuvad volitused kaugemale. Omavalitsuse ametnikud võivad siseneda loomapidaja valdusesse, teha seal ülevaatuse ning põhjendatud juhul võtta looma pidamise vastutuse omanikult üle. Äärmuslikel juhtudel, kui muud meetmed tulemust ei anna, võib kaaluda looma võõrandamist.

Muudatus ei dubleeri Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) rolli, PTA kontrollib edasi veterinaarnõudeid ja loomade heaolu. Omavalitsuste ülesanne on avaliku korra ja kogukonna turvalisuse tagamine.

Taust

Politsei- ja Piirivalveamet saab igal aastal hulgaliselt teateid lahtiselt ringi liikuvate ja rünnakuid korraldavate koerte kohta. Esinenud on eluohtlikke rünnakuid teistele koertele ning inimesed on vigastada saanud, püüdes oma loomi kaitsta. Seadusemuudatus on otsene vastus nendele juhtumitele.

Ava rakenduses →