Omanikuta loomade aeg: kuidas tegutseda varjupaiga kinni olekul?

Paikuses märgati hiljuti sihitult ringi jooksvat Saksa lambakoera, kuid varjupaiga telefonijoone vastas automaatvastaja. Juhtumine tõi esile olulise küsimuse: kuidas käituda, kui leiad omanikuta looma, kuid loomade varjupaik on suletud?

Paikuse elanike pettumuse põhjustas hiljutine olukord, kus mitmed inimesed nägid sihitult ringi jooksvat Saksa lambakoera, kellel ei olnud kaelarihmaga kinni pidamise võimalust. Probleemiks osutus asjaolu, et varjupaigale helistades vastas automaatvastaja, jättes abiotsijad ilma konkreetsete juhisteta. Käitumatuse ajal, mil loomade varjupaik oli suletud, leidsid inimesed end olukorrast, kus tahtsid aidata, kuid ei teadnud, kuidas tegutseda.

Aga millised on tegelikult võimalused, kui märkad omanikuta looma õhtul või nädalavahetusel? Esmalt tuleb mõista, et paljud loomade hoiuasutused ei tööta 24/7, mistõttu kriitiliseks muutub teadmine alternatiivsete abikanalite olemasolu. Politsei- ja piirivalveamet, politseiamet ning muud päästeteenistused võivad olla kontakteeritud, kui loom ohustab otseselt ohutuust või käitub aggressiivselt.

Teise võimalusena võib pöörduda sotsiaalmeedia poole, jagades info ja foto loomast. Paljud Eesti linnad ja piirkonnad omavad aktiivset kogukonda sotsiaalmeedias, kus teated loomadest levivad kiiresti ja potentsiaalse omaniku võimalus tuvastada oma lemmikut suureneb märkimisväärselt. Samuti on oluline märkida asukoht täpselt ja hoida looma turvaliselt, kui see on ohutu.

Kolmandaks on paljud loomade varjupaigad lisanud oma kontaktidele ka häirekontaktid, mida kasutada just siis, kui tavapärasele numbrile ei vasta keegi. Otsene helistamine politseijaoskonda võib samuti olla vajalik, kui loom käitub ohtlikult või on vigastatud. Eesti Loomakaitseühingul ja muudel loomade heaolu organisatsioonidel on samuti nõuandeid, kuidas käituda leitud omanikuta looma korral.