Olivia Wilde'i uus film "The Invitation" toob kokku Seth Rogeni, Penélope Cruzi ja Edward Nortoni

Kinodesse jõudis Olivia Wilde'i uus film "The Invitation", kammerlik komöödia, milles Wilde ise mängib koos Seth Rogeni, Penélope Cruzi ja Edward Nortoniga. Film käsitleb väsinud abielupaari, kelle ellu ilmuvad lõõskavalt õnnelikud naabrid. Tegu on hispaania komöödia "Sentimental" viienda uusversiooniga.

Maailmakinodesse jõudis Olivia Wilde'i uus film "The Invitation", intiimne suhtluskomöödia, milles neli täiskasvanud inimest veedavad pingelise õhtu kitsas San Francisco korteris.

Kulunenud abielu, lärmakad naabrid

Põhikonflikt on lihtne: Joe (Seth Rogen) ja Angela (Wilde) on pikalt abielus olnud ja lämmatavad üksteist juba aastaid. Ta oli kunagi rokimuusik, ta toitis boheemlaslikke unistusi. Nüüd õpetab ta muusikat gümnaasiumis ja vihkab oma tööd, tema renoveerib korterit, mis mehele päranduseks jäi. Öörahu rikub naabrite paar üleval korrusel, kes armatseb nii lärmakalt, et kogu maja kuuleb.

Siis naabrid otsustavad külla tulla. Hawke (Edward Norton) ja Pina (Penélope Cruz) on Angela-Joe'le vastupidiselt säravalt rahulolevad, ta on endine tuletõrjuja, ta seksuaalterapeut. Nende kohalolu pingeid ei leevenda, vaid süvendab: naabrite soojus ja avatus ajavad Angela ja Joe'i üksteise kallal veelgi rohkem vinguma. Lõpuks tuleb välja, et naabrite öised karjed pole ainult kahe inimese oma, nad harrastavad grupiseksi.

Wilde valib minimalismi

"The Invitation" on hispaania komöödia "Sentimental" (2020, režissöör Cesc Gay) viies uusversioon. Gay kirjutas selle oma teatrietenduse põhjal. Hollywood otsustas maailma tuntuima hispaania näitlejanna panna mängima mitte hispaania originaalis, Cruzi Ibeeria sensuaalsus loob hea kontrasti San Francisco paari närvlikkuse ja kiretumate kommetega.

Wilde eelmist filmi "Don't Worry Darling" lõid kriitikud maha. Seekord valis ta vastupidise taktika: maksimaalne tagasihoidlikkus. Stsenaarium käib peamiselt dialoogi, mitte teo kaudu. Filmis pole ühtegi erootil stseeni, kuigi seks on kogu aeg ainsaks teemaks. Operaator mängib aknaraamide, mööbli ja korteri plaaniga, need kas eraldavad nelja tegelast või toovad nad kokku.

Bergmani vari ja Wilde'i testament

Film on pühendatud Diane Keatonile, Woody Alleni muusale, ja viide pole juhuslik: stiil meenutab Alleni vestlusfilme. Viimased kümme minutit muutuvad aga täiesti tõsiseks ja tuntav on Alleni enda iidoli Ingmar Bergmani vaim, "Stseenid abieluelust" kummitab lõppu selgelt.

Epigraafi andis Oscar Wilde: «Peab alati olema armunud. Seepärast ei peaks kunagi abielluma.» Filmis on see aforism korraga kinnitust leidmas ja kahtluse alla seatuna: Joe ja Angela on seaduslikult abielus ja tuli on kustunud, Hawke ja Pina kohtuvad alles aasta ja nende tuli põleb.

Kriitik Anton Dolin märgib, et "The Invitation" on 2026. aasta kolmas ameerika film abieluinstitutsiooni teemal, kõiki kolme ühendab must huumor. Õudusfilm "Obsession" portreteeris noori, kes kardavad tõsist suhet; "Drama" pani proovile just abielu lävele jõudnud paari; "The Invitation" võtab luubi alla küpsed suhted, kus keegi pole teist petnud, keegi pole kellele kätt tõstnud, kuid mõlemad on siiski valusalt õnnetud.