Oleg Samorodni: Venemaa sõjaline laienemine Põhja-Euroopa piiril ei pruugi olla suunatud NATO vastu

Mitmed Põhja-Euroopa riikide meediakanalid on teatanud Venemaa sõjalise infrastruktuuri laiendamisest piirkondades, mis asuvad otse Põhja-Euroopa riikide piiril. Kuigi mõned vaatlejad on jõudnud järeldusele, et Venemaa teeb ettevalmistusi ründeks, leiab analüütik Oleg Samorodni, et olukord on keerukam. Tema hinnangul võib Kremli korruptsioon hoopis Kasahstani suuremasse ohtu seada.

Põhja-Euroopa meediaväljaanded on viimastel kuudel korduvalt teatanud Venemaa sõjalise infrastruktuuri märkimisväärsest laiendamisest piirkondades, mis külgnevad vahetult Põhja-Euroopa riikidega. Sellised teated on pannud mitme riigi kaitseanalüütikud ja poliitikud küsima: kas Moskva valmistub sõjaliseks konfrontatsiooniks Euroopaga?

Kiired järeldused tekitavad küsimusi

Mõned vaatlejad on neid arenguid tõlgendanud otsese ohusignaalina NATO idakaldale. Sõjalise infrastruktuuri ehitamine piirialadel, uued laod, lennuväljad ja transpordisõlmed, on tõepoolest märk Venemaa jätkuvast militariseerumisest. Ometi ei pruugi iga sõjaline ettevalmistus olla suunatud just lääne vastu.

Analüütik Oleg Samorodni toob välja, et olukorra hindamisel tuleb arvestada mitme teguriga. Venemaa sõjalised liigutused ei tähenda automaatselt, et Kremli pilgud on pööratud Põhja-Euroopa suunas.

Kasahstan, ootamatu riskikolle

Samorodni hinnangul võib Kremli sisemine korruptsioon osutuda hoopis Kasahstanile ohtlikumaks kui Põhja-Euroopa riikidele. Venemaa sõjalise planeerimise loogika on sageli mitmetasandiline, avalik sõnum ja tegelik strateegiline kaalutlus ei pruugi kattuda.

Kasahstan, mis jagab Venemaaga maailma pikimat maismapiiri, on viimaste aastate jooksul teinud pingutusi oma välispoliitiliste sidemete mitmekesistamiseks. See on omakorda tekitanud Moskvas rahulolematust, millele võib sõjaline survestamine järgneda.

Mil määral on Põhja-Euroopa ohus?

Eksperdid rõhutavad, et Venemaa sõjalise infrastruktuuri laiendamine piirialadel on NATO-le igal juhul signaal, millega tuleb arvestada. Balti riikide ja Soome jaoks on iga sõjaline liikumine Venemaa loodeosas oluline jälgida, see on osa laiemast julgeolekupildist.

Samas hoiab Samorodni tasakaalukast analüüsist kinni: sõjalise infrastruktuuri ehitamine ei tähenda veel ründeplaani olemasolu. Venemaa sõjalised investeeringud teenivad korraga mitut eesmärki, nii sisemist kontrolli, geopoliitilist survet kui ka ressursside ümberjaotamist eliidi huvides, milles korruptsioon mängib otsustavat rolli.