Oleg Samorodni: Brovdil oli raha põgenemiseks, kuid ta valis sõjas legendiks saamise

Publitsist Oleg Samorodni kirjutab Ukraina sõja kontekstis inimeste motivatsioonist ja kaitsetahtest. Tuginedes ajaloolistele paralleeldele → ajaloolistele paralleeldele, sealhulgas nõukogude propagandamüüdile teise maailmasõja üksmeelsest kaitsmisest, analüüsib ta, miks enamik inimesi satub sõtta mitte valikust, vaid sunni või olude tõttu.

Publitsist Oleg Samorodni arutleb kaitsetahtluse ja sõjalise motivatsiooni üle, võttes näitena „Madjari lindude" üksuse Brovdili loo, kes oleks saanud sõjast kõrvale hoida, kuid otsustas võidelda ja sai lahingulegendiks.

Nõukogude müüt puruneb

Samorodni tuletab meelde nõukogude propagandat, mis kujutas Teise maailmasõja aegset NSV Liitu kui rahvast, kes kaitses oma sotsialistlikku kodumaad ühtselt ja vabatahtlikult. Tegelikkuses oli see vale, miljonid Nõukogude Liidu kodanikud, sealhulgas arvukalt venelasi, võitlesid Natsi-Saksamaa poolel.

Kuigi mõned liitusid punaarmeega vabatahtlikult, koosnes see valdavalt mobiliseeritutest. Samorodni rõhutab, et see pole midagi erakordset, igas sõjas mängib aktiivset rolli vaid kirglik vähemus, suurem osa elanikkonnast aga ootab kõrvalt, kuidas asjad kujunevad.

Enamik tõmmatakse sõtta olude sunnil

Analüütiku sõnul tõmmatakse enamik inimesi sõjalistesse konfliktidesse kas riigi sunnil või ilma otsese sunnita, kuid valitsevate olude tõttu. Nii revolutsioonides kui sõdades kujuneb sündmuste käik selle järgi, millise valiku teeb see väike, kuid tegus vähemus, keda sündmused päriselt liigutavad.

Brovdili lugu on selles valguses erakordne, tal oli piisavalt raha, et sõjast eemale jääda, kuid ta otsustas võidelda ja sai tänu sellele lahingutes legendaarseks.