Oksfordi teadlane: antibiootikumiresistentsus võib 2050. aastaks nõuda 10 miljonit inimelu aastas

Oksfordi ülikooli teadlane hoiatab, et bakterite üha suurenev vastupanuvõime ravimitele kujutab endast üht suuremat globaalset terviseohtu. Probleemi süvendavad nii laialdane antibiootikumide kasutus põllumajanduses kui ka ravimite arendamise vähene tasuvus.

Oksfordi ülikoolis töötav kaasprofessor Dmitry Gilyarov hoiatab, et antibiootikumide toime vähenemine on kujunemas üheks tõsisemaks väljakutseks globaalsele tervishoiule. 2019. aasta andmetel oli ligi viis miljonit surmajuhtumit seotud antimikroobse resistentsusega, neist miljon surma olid otseselt tingitud bakterite vastupanuvõimest. Kui meetmeid ei karmistata, võib see arv 2050. aastaks tõusta 10 miljonini aastas, ületades sellega vähist tingitud suremuse taseme.

Resistentsuse tekkemehhanismid

Bakterite vastupanuvõime areneb peamiselt kromosomaalsete mutatsioonide ja spetsiifiliste resistentsuse geenide leviku kaudu. Mutatsioonid tekivad juhuslike vigadena DNA-s, kus antibiootikumid hävitavad tundlikke tüvesid, võimaldades vastupidavatel bakteritel edasi paljuneda. Resistentsuse geenid toimivad aga kohanemisvahenditena, mida bakterid saavad omavahel vahetada näiteks plasmiidide abil.

Gilyarov märgib, et antibiootikumid on looduses esinenud miljoneid aastaid. Bakterid on selle aja jooksul välja arendanud mitmeid viise nendega toimetulekuks, näiteks lagundades toimeaineid ensüümidega või pumbates ravimi rakust välja. See tähendab, et resistentsus ei ole inimtekeline probleem, vaid looduslik protsess, mida meditsiiniline sekkumine on kiirendanud.

Majanduslikud ja põllumajanduslikud tegurid

Globaalsel tasandil süvendab probleemi antibiootikumide massiline kasutus põllumajanduses. Paljudes riikides manustatakse ravimeid kariloomadele kasvu soodustamiseks või nakkuste ennetamiseks tihedates pidamistingimustes. Kuigi Euroopas on need praktikad piiratud, püsib näiteks Hiinas ja Indias antibiootikumide kasutus põllumajandussektoris ja farmatseutiliste jäätmete käitlemine endiselt suure riskitegurina.