Ökoloog Mait Rungi: putukas võib taimele olla külaline, kuller, kariloom või mõrtsukas

Ökoloog Mait Rungi selgitab, kuidas taimed kasutavad oma paigalseisust hoolimata ümbrust nutikalt ära, kaasates tolmeldajaid, seemete levitajaid ja muid abimehi. Taim ei saa ise tolmeldajat otsida, seemet kaugemale viia ega kahjurit taga ajada, kuid ta paneb tööle tuule, vee, seened ja loomad. Putukad võivad mängida taimele mitut eri rolli, külalise, kulleri, karjaloomana või hoopis mõrtsukana.

Taim ei liigu paigast, kuid see ei tähenda, et ta oleks passiivne. Vastupidi, paigalseis sunnib taimi oma ümbrust ülimalt täpselt ja loominguliselt ära kasutama, kirjutab ökoloog Mait Rungi.

Taim vajab teiste abi

Taim ei suuda ise minna tolmeldajat otsima, seemet kaugemale transportida, kahjurit taga ajada ega surnud orgaanikat laiali lagundada. Kõigi nende ülesannete täitmiseks peab ta appi kutsuma teised: tuule, vee, seened ja loomad.

Putukad on selles suhtes eriti mitmekülgsed partnerid. Sõltuvalt olukorrast ja liigist võib putukas taimele tähendada täiesti erinevat asja. Ta võib olla külaline, kes õitest nektarit kogub, kuller, kes õietolmu ühelt taimelt teisele kannab, kariloom, kelle liikumist taim suunab, või hoopis mõrtsukas, kes taime kudedesse muneb ja teda seestpoolt sööb.

Kooselu keeruline tasakaal

Taime ja putuka suhe ei ole kunagi ühesuunaline. Taimed on evolutsiooni käigus välja arendanud hulga nippe, kuidas partnereid ligi meelitada, tasu pakkuda ja vajadusel ka kahjureid eemale tõrjuda. Mõnel juhul on suhted sügavalt sümbiootilised, kummagi pool ei saa ilma teiseta hakkama.

Ökoloog Rungi hinnangul on just see keerukus taimede ja putukate suhtes midagi, mis avab looduse toimimise kohta palju laiemaid vaateid. Mõistes, millist rolli iga liik ökosüsteemis täidab, saame paremini aru, miks bioloogiline mitmekesisus on nii oluline, ka inimese jaoks.