Õiguskantsler Ülle Madise vaidlustas Keila linna vastuolulise taristutasu

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikohtusse, nõudes Keila linna määruse tühistamist, mis kohustab arendajaid tasuma linnale põhjendamatut taristutasu. Madise hinnangul puudub linnal seaduslik alus sellise avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks.

Õiguskantsler Ülle Madise on astunud juriidilise sammu Keila linnavolikogu 2023. aastal vastu võetud määruse vastu, mis kehtestab kinnisvaraarendajatele kohustusliku taristutasu. Madise esitas riigikohtu esimehele Villu Kõvele taotluse tunnistada kõnealune määrus kehtetuks, viidates selle vastuolule põhiseadusega.

Kehtiva määruse kohaselt peavad arendajad, kes kavandavad vähemalt nelja elamuühikut, tasuma linnale fikseeritud summasid: üldplaneeringule vastava planeeringu puhul 4000 eurot ja üldplaneeringut muutva arenduse korral 10 000 eurot elamuühiku kohta. Kui arendaja keeldub lepingut sõlmimast või maksmast, on linnal määrusest tulenev õigus planeeringu koostamine lõpetada või jätta väljastamata ehitus- ja kasutusload.

Seaduslik alus puudub

Õiguskantsleri hinnangul on Keila linn võtnud endale volitused, mida kehtiv planeerimisseadus ei võimalda. Madise selgitas pöördumises, et kuigi linnad võivad teatud juhtudel kulude katmist planeeringutega siduda, ei tohi see muutuda üldiseks, seaduseelseks maksukoormiseks.

«Taristutasu saab käsitada avalik-õigusliku rahalise kohustusena, mille suurus ei kujune üksikjuhtumi asjaolude hindamise tulemusena. Selline tasu sarnaneb maksuga, mille kehtestamiseks peab samuti olema põhiseaduse kohaselt seaduslik alus,» rõhutas Madise. Ta lisas, et ilma selge seadusliku aluseta rahaliste kohustuste kehtestamine riivab nii arendajate ettevõtlusvabadust kui ka omandipõhiõigust.

Varasemad hoiatused ja tulevik

Madise pöördus Keila linnavolikogu poole juba tänavu mais, tehes ettepaneku viia määrus seadustega kooskõlla. Kuigi linn vastas, et on valmis sätteid üle vaatama, pole konkreetseid muudatusi siiani tehtud. Sarnane vaidlus on õiguskantsleril käimas ka Tallinna linnaga, kus analoogne tasusüsteem on samuti pälvinud õiguslikke etteheiteid. Riigikohtul on nüüd ülesanne hinnata, kas Keila linna kehtestatud kord rikub kehtivat õiguskorda või mitte.