Õiguskantsler: Tallinna tehnikaülikool kohtleb Vene ja Valgevene kodanikke ebavõrdselt

Õiguskantsleri hinnangul rikub Tallinna tehnikaülikool võrdse kohtlemise põhimõtet, kui keelab Venemaa ja Valgevene kodanikel kandideerida, kui neil pole Eestis kogu nominaalse õppeaja jooksul viibimiseks õiguslikku alust. Rektor Tiit Land ootab kohtulahendit ning lubab seejärel vastuvõtutingimused üle vaadata.

Tallinna tehnikaülikool rikub õiguskantsleri hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei luba Venemaa ja Valgevene kodanikel ülikooli kandideerida põhjusel, et neil puudub seaduslik alus Eestis viibida kogu õppekava nominaalse õppeaja vältel.

Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kelle sisseastumisavaldused ülikool rahuldamata jättis, sest tal polnud kehtivat elamisluba. Ülikool tugines oma vastuvõtutingimustele, mille järgi ei saa kandideerida Venemaa ega Valgevene kodanik, kellel pole õppekavajärgse nominaalaja lõpuni Eestis viibimiseks seaduslikku alust.

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel leidis, et piirang on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja põhiseadusega. Tema sõnul on õigus haridusele nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välismaalastel ning kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida.

Avaldaja lugu

Avaldaja on Venemaa kodanik, kes elab Eestis. Ta lõpetas siin gümnaasiumi ja sooritas eesti keele B2-taseme eksami. Politsei- ja piirivalveamet jättis tema tähtajalise elamisloa taotluse rahuldamata ning tegi talle lahkumisettekirjutuse. Mees on PPA otsused halduskohtus vaidlustanud, kaebus on menetluses. PPA pikendas vahepeal tema riigist lahkumise tähtaega.

Ülikool ei kutsunud teda sisseastumisvestlusele, kuna tal puudub Eestis elamiseks õiguslik alus.

Ülikooli ja õiguskantsleri argumendid

Ülikool väitis, et kodakondsuse alusel ei diskrimineerita. Koppeli sõnul tehakse vahet siiski riigis viibimise õigusliku aluse kehtivuse põhjal: kõik muud välisriikide kodanikud võivad kandideerida sõltumata sellest, kui kauaks neil viibimisõigus kehtib. Erand on ainult Venemaa ja Valgevene kodanikel.

Ülikooli hinnangul võib üliõpilane õiguslikku alust kaotades õpingud pooleli jätta. Koppel märkis vastu, et õpingute katkestamise võimalus on olemas igaühe puhul ja see ei sõltu viibimisalusest. Muude riikide kodanike suhtes pole ülikool sellist piirangut vajalikuks pidanud.

Valitsus on agressiooni tõttu Ukrainas kehtestanud Venemaa ja Valgevene kodanikele sanktsioonid: piiratud on lühiajalise töö viisa ning töö-, õppimis- ja ettevõtlusalane tähtajaline elamisluba. Koppeli sõnul ei saa Venemaa kodanik seega üldjuhul õppimiseks viisat ega elamisluba taotleda. Samas pole piiratud nende õigus Eesti ülikoolides õppida, mistõttu puudub ülikoolil õiguslik alus oma õigusaktidega sellist piirangut kehtestada.

Rektor ootab kohtuotsust

Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et selline olukord on ülikoolile esmakordne. «Ülikooli vastuvõtutingimustes on kirjas, et ülikooli ei saa kandideerida Vene Föderatsiooni ega Valgevene kodanik, kellel ei ole võimalik taotleda pikaajalist viisat ega elamisluba õppimiseks,» selgitas ta. Otsus lähtus tema sõnul ka valitsuse määrusest, mis ei võimalda Venemaa kodanikele õppimiseks tähtajalist elamisluba anda.

Land lisas, et ülikool ootab kohtulahendit. Kui kohus langetab isiku kasuks otsuse, vaatab ülikool vastuvõtutingimused üle. Kui mees saab kohtuotsuse alusel elamisloa, on tal endiselt võimalik tehnikaülikooli õppima asuda.