Õiguskantsler Riigikogu komisjonis: järelevalve õiguskaitseorganite üle on ebapiisav

Õiguskantsler Ülle Madise ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, et tal puuduvad tegelikud volitused prokuratuuri taotluste tagasilükkamiseks saadiku puutumatuse äravõtmisel. Lisaks leiab ta, et järelevalve õiguskaitseorganite tegevuse üle on üldiselt ebapiisav. Arutati ka sõnumisaladuse kaitset ja andmete kogumise praktikat.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas 16. juunil saadiku puutumatuse äravõtmise menetluses õiguskantsleri rolli. Istungile olid kutsutud Ülle Madise ja õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemadvokaat Odin Vosman.

Õiguskantsler: volitused liiga kitsad

Madise selgitas, et prokuratuur ei esita taotlust saadiku puutumatuse äravõtmiseks juhul, kui on suur tõenäosus, et õiguskantsler saadab selle tagasi. Kehtiva õiguskantsleri seaduse kohaselt saab taotluse tagastada üksnes siis, kui see on «ilmselgelt põhjendamatu», see tähendab, et vaidlusruumi ei tohi üldse olla, kuid sellises olukorras ei esitaks prokuratuur süüdistust niikuinii.

Praegu loeb õiguskantsler küll toimiku materjale ja näeb tõendeid, kuid tal puudub õigus hinnata, kas need tõendid on kogutud seaduslikul teel. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka tõendite kogumise korda ega nende vastuvõetavust.

Komisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) ütles pärast arutelu ERR-ile, et komisjon näeb vajadust muuta õiguskantsleri rolli. «Olles õiguskantslerit ära kuulanud, saime kinnituse, et õiguskantsleril võiks olla oluliselt rohkem volitusi prokuratuuri materjalide hindamisel ning Riigikogule ettepaneku tegemisel puutumatuse üle otsustamisel,» märkis ta.

Sõnumisaladus ja andmete kogumine

Arutati ka põhiseadusega tagatud sõnumisaladust, mille kohaselt peab inimestevaheline suhtlus olema kaitstud ning sekkumine sellesse on lubatud vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Madise juhtis tähelepanu sellele, et praktikas on kuriteo tõkestamise ja ärahoidmise mõisted kohati segunenud ning andmeid kogutakse mõnikord ennetuslikel eesmärkidel laiemalt, mis võib tähendada mahukat andmekogumist ilma konkreetse kahtluseta.

Komisjoni liige Kalle Laanet, kes on ise saadiku puutumatuse kaotanud, märkis, et õiguskaitseorganid on tugeva ühiskondliku surve all, mis tuleneb osalt varasematest rikkumistest, mille eest keegi vastutusele ei võetud. Ta küsis, kas tasakaalu taastamiseks võiks lahenduseks olla tugevam tsiviilkontroll.

Madise vastas, et varem valitses ühiskonnas seisukoht, mille kohaselt peeti ulatuslikku andmekogumist ja jälgimist vastuvõetavaks, kuna eeldati, et see puudutab vaid üksikuid isikuid. Nüüdseks on olukord muutunud ja tekkinud on ulatuslik usaldamatus õiguskaitseorganite vastu. Samas ei pea ta seda täielikult põhjendatuks, kuna ametnikud teevad piiratud ressurssidega oma tööd parimal võimalikul viisil.

Vajalik on järelevalve tugevdamine

Madise sõnul võib probleemiks olla ebapiisav järelevalve nii ministeeriumide kui ka õiguskantsleri enda poolt, kuna ressursid nende ülesannete täitmiseks on olnud napid. Ta leiab, et järelevalvesüsteemi tuleb tugevdada ning taastada sõnumisaladuse õiguse tegelik sisu.

Küsimusele, kuidas on tekkinud praktika, kus õiguskaitseorganid ei loe e-kirju sõnumisaladuse alla, ei suutnud Madise vastata. Ta nimetas seda kohtupraktikaga seotud küsimuseks ning tõi näitena varasema juhtumi, kus avastati pangasaladuse ebaseaduslik ja kontrollimatu kasutamine.

Madise tõdes, et kuritegevusega võitlemine kasutatakse sageli ettekäändena, ehkki see ei õigusta ebaseaduslikke praktikaid. Selgeim lahendus oleks täpsustada seaduses, mida sõnumisaladuse kaitse all mõistetakse, see annaks Riigikogule võimaluse kehtestada selgem regulatsioon.