Õiguskantsler: põhiseaduslikke vabadusi kartakse liiga tihti

Õiguskantsler Ülle Madise ütles saates "Otse uudistemajast", et Eestis kartakse sageli neid vabadusi, mida põhiseadus tegelikult nõuab. Ta tõi välja, et karistusõiguse normid on liialt laialt tõlgendatud ja valitsus satub otsingutes bürokraatiavastases võitluses paradoksaalsesse olukorda.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on Eesti ühiskonnas levinud soov ideaalse, probleemideta riigiga elada, mis omakorda põhjustab hirmu põhiseaduslikult tagatud vabaduste kasutamise ees. Tema hinnangul on selline hoiak sügavalt problemaatiline, sest põhiseadus on paika pandud just selleks, et kaitsta ühiskonna liikmete õigusi ja vabadusi.

Madise rõhutas, et karistusõiguse normid on aja jooksul saanud liiga laialt tõlgendatavaks. See tähendab, et seadused, mis algselt pidi olema selged ja piiritletud, on nüüdseks sedavõrd elastsed, et neeid saab rakendada erineval moel. Õiguskantsler tõi välja, et selline situatsioon tekkis, sest nende normide laiendamisel oli ühiskonnas poliitiline tugi.

Ta märkis ka valitsuse paradoksaalset positsiooni: kui valitsus püüab bürokraatiat vähendada ja süsteemi lihtsustada, saab ta kriitika. Kuid juhul, kui ta sellisel võitlusel üritusest loobub, saab ta samuti sõimata. "See näitab, et ideaalse ühiskonna otsing on kompleksne protsess, kus puuduvad kerged lahendused," märkis Madise.

Õiguskantsleri sõnad tõstavad esile olulise küsimuse: kuidas tasakaalustada ühiskonna turvalisuse ja hirmu vajaduse ning inimeste konstitutsiooniliselt tagatud õiguste vahel. Tema arvates peab Eesti riik ja ühiskond julgema seista silmitsi sellega, et ideaalset ühiskonda ei saa olemas olla, ning et sellest hirm võib viia kohmakamate seaduste ja üleliigsete piiranguteni.