Õiguskantsler Madise: vangivalvurid peavad suitsiidsete vangidega rohkem suhtlema

Õiguskantsler Ülle Madise saatis pöördumise justiits- ja digiministeeriumile ning kolmele Eesti haiglale, nõudes paremat järelevalvet suitsiidsete ja üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate üle. Perioodil september 2024 kuni september 2025 suri Eesti vanglates viis inimest, kellest kolm sooritasid enesetapu.

Õiguskantsler Ülle Madise on pöördunud justiits- ja digiministeeriumi ning kolme Eesti haigla poole, kutsudes üles parandama suitsiidiriskis olevate ja üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate igapäevast jälgimist ning tagama nendega inimlikku suhtlust.

Viis surma aasta jooksul

Madise tõi oma pöördumises välja, et ajavahemikul 1. september 2024 kuni 1. september 2025 suri Eesti vanglates viis inimest. Neist kolm sooritasid enesetapu ja kaks surid terviseprobleemide tagajärjel. Lisaks avastasid vanglateenistujad, et vangla pääslast territooriumile sisenenud bussis leidus surnuna politsei- ja piirivalveameti (PPA) poolt kainenema toodud inimene.

Need juhtumid tõstavad teravalt esile küsimuse, kuidas vanglate tervishoiutöötajad ja valvurid kriisiolukordi ära tunnevad ning kuidas nad suitsiidsete inimestega suhtlevad.

Õiguskantsleri soovitused

Madise rõhutab, et vanglates töötavad tervishoiutöötajad peaksid tõhusamalt tagama üksikvangistuses viibijate regulaarset jälgimist. Pelgalt videovalvest ei piisa, vaja on ka elavat, inimlikku kontakti, mis võimaldab märgata kinnipeetava vaimse tervise seisundi muutusi.

Pöördumine on suunatud nii Viru, Tallinna kui ka Tartu vanglaga seotud haiglatele, kes vastutavad kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise eest. Samuti oodatakse justiits- ja digiministeeriumilt meetmeid töökorralduse parandamiseks, sealhulgas personali koolituste ning kriisiolukordades tegutsemise protokollide osas.

Laiem kontekst

Üksikvangistus on rahvusvaheliselt tunnustatud kõrge suitsiidiriskiga olukord. ÜRO Mandela reeglid ja Euroopa Nõukogu suunised rõhutavad, et üle 22 tunni ööpäevas isolatsioonis viibivate kinnipeetavate puhul tuleb tagada tihedam psühholoogiline tugi ja regulaarne kontakt tervishoiutöötajatega.

Eesti vanglates on vaimse tervise tugi korraldatud koostöös haiglate psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsiaaltöötajatega, kuid õiguskantsleri hinnangul ei ole see praegu piisav. Madise toob välja ka vajaduse parandada suhtlust kinnipeetavate lähedastega surmajuhtumite korral ning tugevdada sisekontrolli mehhanisme.