Õiguskantsler: kalendriaastapõhine pensioniiga võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet

Õiguskantsler Ülle Madise on pöördunud riigikogu sotsiaalkomisjoni poole, väljendades muret, et alates 2027. aastast kehtestatav kalendriaastapõhine pensioniiga võib tekitada sama sünniaastaga inimeste vahel ebavõrdsust. Madise hinnangul vajab selgitust, miks võivad samal aastal sündinud inimesed jääda pensionile erinevas vanuses, mis toob kaasa ka rahalise ebavõrdsuse.

Õiguskantsler Ülle Madise on algatanud arutelu pensioniea arvutamise metoodika üle, mis hakkab kehtima 2027. aastast. Tema hinnangul tekitab kehtiv seadus, mis seob pensioniea kalendriaastatega, olukorra, kus sama sünniaastaga inimesi koheldakse erinevalt, sõltuvalt nende sünnikuust.

Pensioniea erinevused tekitavad rahalist kahju

Probleemi tuum seisneb asjaolus, et vanaduspensioniiga määratakse kindlaks konkreetsete aastate ja kuudega. See tähendab, et teatud juhtudel võib sama aasta jaanuaris sündinud inimene minna pensionile mitu kuud varem kui sama aasta detsembris sündinu. Tallinna Ülikooli demograafia professor Lauri Leppik on oma analüüsis välja toonud, et selline praktika pole mitte ainult teoreetiline ebaõiglus, vaid toob kaasa tuntava rahalise erinevuse.

Leppiku arvutuste kohaselt võib pensioniea tõus ühe kuu võrra tähendada, et aasta lõpus sündinud inimene kaotab võrreldes aasta alguses sündinutega ühe igakuise pensionimakse. Praeguse keskmise vanaduspensioni baasil tähendab iga kuu edasi lükkunud pensioniiga 825-eurost vahet. Kui vanusepiir nihkub kolme kuu võrra, ulatub erinevus juba 2475 euroni.

Õiguskantsleri ootused sotsiaalkomisjonile

Ehkki Madise tunnistab, et riigikogu poliitiline valik siduda pensioniiga 65-aastaste inimeste eeldatava eluea muutustega jääb põhiseaduse raamidesse, on küsitav sellise täpsema kalendriaastapõhise jaotuse põhjendatus. Õiguskantsler on palunud riigikogu sotsiaalkomisjonil esitada veenvad andmed, mis tõestaksid, et ühe sünniaasta sees on võimalik teha nii täpseid eluea prognoose, mis õigustaksid sünnikuupõhist erinevat kohtlemist.

Riigikogu sotsiaalkomisjonilt oodatakse nüüd vastuseid, kuidas on põhjendatud erinevused pensionieas, kus näiteks ühed isikud saavad pensionile jääda 65 aasta ja kolme kuu vanuselt, samal ajal kui nende eakaaslased peavad ootama 65 aasta ja kuue kuu vanuseni.