Õiguskantsler: Eestis kehtestatakse linnukaitsealasid puudulike andmete põhjal

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseerib Keskkonnaametit, kuna linnukaitsealade ja puhvertsoonide loomisel EELIS-e andmebaasis tuginetakse sageli tõendamata või napile teabele. Amet tunnistab probleemi ja märgib, et andmete kvaliteedi parandamine on juba töös.

Õiguskantsler Ülle Madise on pöördunud Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni poole, juhtides tähelepanu tõsistele puudustele kaitstavate linnuliikide elupaikade registreerimisel ja puhvertsoonide määramisel. Madise hinnangul kantakse andmeid Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) sageli ebaselgete tõendite põhjal, mis tähendab, et maaomanikele võidakse kehtestada põhjendamatuid piiranguid.

Puudulikud tõendusmaterjalid

Õiguskantsleri kantselei analüüsist selgus, et andmed EELIS-es on sageli napid. Tihti piisab andmekandja suulisest väitest, et ta on teatud linnuliiki mingis piirkonnas näinud või kuulnud, ilma et seda kinnitaksid fotod, audiofailid või ekspertide kontrollitud vaatlusprotokollid. Isegi kui esitatakse pilte, on nende kvaliteet mõnikord nii madal, et vaadeldavat objekti pole võimalik tuvastada.

Madise märkis, et puuduvad ühtsed standardid selle kohta, millised tõendid on piisavad uue kande tegemiseks. See tähendab, et otsustusprotsess sõltub liigselt info edastaja isikust ja subjektiivsest hinnangust, mitte objektiivsetest kriteeriumidest. Lisaks on tuvastatud juhtumeid, kus Keskkonnaamet loob kaitsetsooni piirkonda, kus tegelikult vastav liik ei pesitse, luues piiranguid aladel, mis on vaid teoreetiliselt elupaigaks sobilikud.

Tagajärjed maaomanikele

Selline praktika loob õiguslikult keerulise olukorra maaomanikele. Kui kinnistule on lisaks seadusest tulenevale kaitsevööndile kantud täiendav puhvertsoon, võib see takistada metsamajanduslikku tegevust. Madise tõi välja, et kuna riik ise on kande andmebaasi teinud, peetakse seda sageli ametlikuks infoks, mis võib mõjutada ka metsasertifikaatide kehtivust, ehkki Keskkonnaamet ise väidab, et andmebaasi info ei pruugi olla alati õiguslikult siduv.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Roland Müür nõustus, et keskkonnaotsuste aluseks peab olema kontrollitud teave. Ta selgitas, et EELIS sisaldab andmeid, mis on kogunenud aastakümnete jooksul ning osa neist pärineb ajast, mil elupaiku kaardistati tunduvalt vähem täpsete meetoditega.

"Oleme asunud EELIS-e andmete kvaliteeti parandama ning lisanud nõudeid ekspertide kvalifikatsioonile ja andmete kontrollile," kinnitas Müür. Tema sõnul kontrollitakse praegu uusi inventuuriandmeid enne süsteemi kandmist ning ebakorrektsete andmete põhjal tekkinud piirangute puhul on amet valmis konkreetseid juhtumeid uuesti analüüsima.