Õiglase ülemineku fondi mõju Ida-Virumaa tööturule ja noorte väljarändele

Ida-Virumaale suunatud Õiglase ülemineku fondi toel kerkivad uued tehased ja automatiseeritud tootmisliinid, kuid ebakõla uute töökohtade loomise ja kohaliku tööjõu vahel püsib. Regiooni pikaajaline edu sõltub sellest, kas suudetakse haridus ja ettevõtlus siduda viisil, mis hoiaks noori kodukandis.

Ida-Virumaa tööstusmaastik on läbimas märkimisväärset muutust, mida suunab Õiglase ülemineku fond. Piirkonda rajatakse uusi tehaseid, kus fookuses on rohetehnoloogiad ja automatiseerimine. Fondi aruannete kohaselt on praegu protsessis 1304 uue töökoha loomisega, kuid nende arvude taga peitub keerulisem majanduslik reaalsus.

Tõhusus versus töökohtade arv

Narva magnettehas on näide, kus investeeringud on toonud reaalselt uusi töökohti. Samas näitab masinatööstusettevõtte Fortaco kogemus, et moderniseerimine ei tähenda alati töötajate arvu kasvu. Vastupidi, uus tehnoloogia on loodud tootma rohkem vähemate inimestega. Ehkki ettevõtetele tähendab see vajalikku efektiivsuse kasvu, tekitab see regionaalarengu vaates küsimusi, kas fond suudab pakkuda piisavalt alternatiive hääbuvatele tööstusharudele.

Hariduse ja tööturu ühildamine

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses on huvi tehniliste erialade, näiteks mehatroonika vastu olemas, mida tõestab 50 kandidaati 20 õppekohale. Probleemiks on siiski õpingute lõpetamine ja sujuva ülemineku tagamine õppepingist tehasesse. Analüüsid näitavad, et piirkonna majandusel võib perspektiivis puudu jääda umbes 1000 kvalifitseeritud oskustöötajast ja 500 kõrgema taseme spetsialistist.

Lahendus peitub tihedamas koostöös ettevõtetega. Kui tehas vajab tulevikus insenere, oleks mõistlik juba täna panustada tudengite stipendiumidesse, pakkuda tasustatud praktikat ja tagada töökoht pärast kooli lõpetamist. Vastasel juhul võidakse vajalik tööjõud tuua sisse Tallinnast, Tartust või välismaalt, jättes kohaliku noore jaoks väljarände endiselt ainsaks realistlikuks karjäärivalikuks.