Õhuväe staabiülem: Soome õhuruumi sulgemised Eesti kaitsevalmidust ei muuda

Soome hiljutine otsus piirata osa oma õhuruumist Ukraina droonirünnakute ajal ei tingi muutusi Eesti kaitseväe operatiivplaanides. Õhuväe staabiülem Fredi Karu rõhutab, et Eesti jälgib olukorda iseseisvalt ja reageerib vastavalt konkreetsele ohule.

Soome otsus piirata ajutiselt oma õhuruumi seoses Ukraina droonirünnakutega Peterburi lähistel ei too kaasa muutusi Eesti kaitseväe valmisolekus või tegevuspõhimõtetes. Õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu kinnitas, et Eesti reageerib õhuohtudele vastavalt oma riiklikule ohuhinnangule ning reaalolukorrale.

Teisipäeva varahommikused Ukraina rünnakud Venemaa territooriumil sundisid Soomet osaliselt õhuruumi sulgema, et tagada tsiviillennuliikluse turvalisus. Kuigi sarnaseid intsidente on varemgi aset leidnud, jääb Eesti kaitseväe seisukoht drooniohu suhtes muutumatuks: Eesti õhuvägi tegutseb ööpäevaringses valmisolekus ja on võimeline sekkuma vastavalt ohutüübile.

Sarnane taktika NATO riikides

Karu sõnul on nii Eesti kui Soome puhul tegemist sarnaste taktikaliste põhimõtetega, mis on omased NATO liikmesriikidele. Eesmärk on ohuala isoleerida, et kaitsta tsiviillennukeid ja luua kaitseväele segamatu tegutsemisruum ohu hindamiseks.

Küsimusele, millal Eesti võiks kaaluda õhuruumi osalist sulgemist, viitas Karu juba kehtivatele piirangutele Ida-Eestis. Piirangute kehtestamine eeldab aga konkreetset vajadust, kas siis otsest sõjalist ohtu või vajadust tagada kaitseväele operatiivset vabadust.

Avalikku teavitust kasutab kaitsevägi vaid vahetu ja tsiviilelanikkonnale suunatud ohu korral. Kui tuvastatud objektid ei ohusta elutähtsat taristut või elanikke, lahendatakse olukorrad operatiivtasandil. Näiteks 3. juunil Põltsamaa vallas põllule kukkunud drooni puhul ei peetud ühiskonna teavitamist vajalikuks, kuna otsene oht inimestele puudus.