Ohtlik saarepuude kahjur jõudis Ungari ja Slovakkia metsadesse

Euroopa Liidus tuvastati esmakordselt karantiinne taimekahjur saare-salehundlane, mis ohustab saarepuude populatsioone. Eesti ametiasutused on tõstnud valmisolekut ja alustanud ennetavat seiret, et vältida putuka jõudmist siinsetesse metsadesse.

Euroopa Liidu piirides on esmakordselt avastatud ohtlik karantiinne taimekahjur saare-salehundlane. Putuka koldeid leiti esmalt Ida-Ungarist, millele järgnes peagi avastus Slovakkias. Leidude vahemaa on kõigest 120 kilomeetrit ning mõlemad riigid piirnevad Ukrainaga, kus kahjur on varasemalt levinud nii Harkivi ja Luganski oblastis kui ka Kiievis. Ekspertide hinnangul on tõenäoline, et kahjur levis Kesk-Euroopasse just Ukraina suunalt.

Kahjur levib kaubavahetusega

Saare-salehundlane võib levida saastunud puitmaterjaliga, nagu küttepuude või saematerjali veoga. Siiski pole välistatud ka variant, kus mardikad on kinnitunud transpordivahendite külge ning liikunud piiriülese maantee- või raudteeliikluse kaudu.

«On tõenäoline, et kahjur jõudis Kesk-Euroopasse Ukrainast saastunud saare puiduga. Samas pole välistatud ka see, et mardikad kinnitusid tiheda maantee- või raudteeliikluse tõttu transpordivahenditele ja liikusid n-ö hääletajatena kaasa,» selgitas Põllumajandus- ja toiduameti teadmusteenuste osakonna nõunik Ülle Metsman.

Ungari ja Slovakkia ametivõimud on alustanud ulatuslikke tõrjemeetmeid. Nakatunud piirkondades on kehtestatud range kord: kõik saarepuud tuleb hävitada vähemalt 100 meetri raadiuses avastatud kolletest. Lisaks teostatakse kümne kilomeetri ulatuses intensiivset seiret, et kaardistada võimalik leviala ja vältida edasist kontrollimatut levikut.

Eesti seire ja meetmed

Eestis ei ole saare-salehundlast seni tuvastatud, kuid oht püsib, eriti arvestades, et lähim teadaolev kolle asub Peterburi piirkonnas. Kahjur ohustab nii kohalikku harilikku saart kui ka haljastuses kasutatavat pensilvaania saart. Põllumajandus- ja toiduamet teeb koostöös keskkonnaagentuuriga juunist augustini regulaarset seiret kaheksas maakonnas, sealhulgas Harju-, Ida-Viru-, Tartu- ja Pärnumaal.

«Harilik saar on meie looduses oluline liik just elurikkuse säilitamise seisukohalt,» rõhutas Metsman. Amet on kutsunud elanikke üles tähelepanelikkusele. Kahtlase putuka märkamisel tuleb see kinni püüda, sulgeda kinnisesse anumasse ja teavitada sellest põllumajandus- ja toiduametit. Samuti on avatud võimalus kaardistada saarepuid nutirakenduse PlutoF GO kaudu projekti „Saarepuude kaardistamine“ raames.