OECD tõstis 2026. aasta ülemaailmse majanduskasvu prognoosi 2,9 protsendini

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) korrigeeris oma 2026. aasta ülemaailmse majanduskasvu prognoosi 2,9 protsendini, tuues põhjuseks maailmamajanduse üllatava vastupidavuse vaatamata Lähis-Ida konfliktile. Samas hoiatas organisatsioon inflatsiooniohtude ja riikide võlakoorma jätkusuutlikkuse eest.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) korrigeeris oma 2026. aasta ülemaailmse majanduskasvu prognoosi 2,9 protsendini. See tähendab 0,1-protsendipunktist kasvu võrreldes organisatsiooni juunikuiste hinnangutega. Pariisis baseeruv 38 liikmesriigist koosnev organisatsioon tõdes, et vaatamata jätkuvale sõjategevusele Lähis-Idas on majanduskeskkond püsinud vastupidavana.

Organisatsiooni analüütikud märkisid, et naftavarud on endiselt piisavad ning tarnekindlust on toetanud naftapakkumise suurenemine väljaspool Pärsia lahe piirkonda. Samuti on valitsuste rakendatud majandust toetavad meetmed aidanud leevendada geopoliitiliste pingete negatiivset mõju. Finantstingimused on üldiselt püsinud soodsana, mis on aidanud vältida järsemaid tagasilööke.

Tehisintellekt ja edasised riskid

OECD prognoosi kohaselt võivad investeeringud tehisintellekti pakkuda oodatust tugevamat majanduskasvu, kuid organisatsioon hoiatas võimaliku tagasilöögi eest, kui tehnoloogiasektori ootused ei realiseeru. Käesoleva aasta prognoos jääb siiski alla eelmiste perioodide kasvule. Ühtlasi kärpis OECD järgmise aasta ehk 2027. aasta kasvuväljavaadet 0,1 protsendipunkti võrra, prognoosides nüüd 3,0-protsendilist kasvu.

Maailma valitsused on asunud tõstma intressimäärasid, et ohjeldada energiahindade tõusust tingitud inflatsiooni. OECD rõhutas, et edasine majanduslik väljavaade sõltub otseselt Lähis-Ida konflikti lahendamisest, kuna sõjategevuse jätkumine tooks tõenäoliselt kaasa edasise inflatsioonisurve kasvu.

Konflikt on juba kaasa toonud valitsuste võlakirjade tulususe tõusu. OECD soovitab riikidel suurendada jõupingutusi riiklike kulutuste suunamiseks ja riigieelarvete tulude kindlustamiseks. Eesmärk on tagada pikaajaline võlgade jätkusuutlikkus ja säilitada riikide võimekus reageerida ootamatutele majandusšokkidele. Lisaks geopoliitikale tõi organisatsioon ohuteguritena välja ilmastikumustrid, sealhulgas El Niño, mis võib tekitada tarneahelate häireid ja kergitada toiduainete hindu.