OECD raport: Eesti eakate vaesus on Euroopa Liidu kõrgeim, 34,3%

OECD viimase raporti kohaselt on Eesti eakate suhteline vaesuse määr 34,3 protsenti, mis on Euroopa Liidu riikidest kõrgeim. Keskerakonna poliitik Marika Tuus-Laul juhib tähelepanu, et arenenud riikide seas on Eestist halvemas seisus vaid Lõuna-Korea.

Eesti eakate olukord on rahvusvahelises võrdluses murettekitav: Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske raport näitab, et Eesti pensionäride suhteline vaesuse määr ulatub 34,3 protsendini, mis on Euroopa Liidu riikide seas kõige kõrgem näitaja.

Keskerakonna poliitik Marika Tuus-Laul tõi selle statistika esile, rõhutades, et rahvusvaheline andmebaas kinnitab seda, mida opositsioonipoliitikud on juba pikemat aega hoiatanud: Eesti eakad elavad teiste arenenud riikide eakate kõrval selgelt halvemini. «Ka OECD raport näitab, et meie eakate vaesus on Euroopa Liidu kõrgeim,» sõnas ta.

Võrdlus maailmaga

Arenenud riikide laiemas kontekstis hõivab Eesti eakate vaesuse poolest nn hõbemedali positsiooni, meist kehvemas seisus on üksnes Lõuna-Korea, kus eakate vaesuse määr küündib lausa 40,4 protsendini. See tähendab, et Eesti on üle 35 OECD liikmesriigi seas oma pensionäride suhtelise vaesuse poolest teiseks vaeseimatest.

Suhteline vaesuse määr näitab, kui suur osa elanikkonnast elab sissetulekuga, mis jääb alla 60 protsendi riigi mediaansissetulekust. Seega ei peegelda see arv üksnes madalaid pensione, vaid ka Eesti üldist elatustaseme ja pensionisüsteemi vahelist lõhet.

Surve pensionisüsteemile

Eesti pensionisüsteem on viimastel aastatel olnud poliitiliste vaidluste keskmes, eelkõige seoses teise samba reformiga, mis võimaldas inimestel kogutud pensionisäästud välja võtta. Kriitikud on hoiatanud, et see samm suurendab pikas perspektiivis vanaduspõlve vaesuse riski veelgi. OECD raport annab neile argumentidele täiendava kaalu ning seab küsimuse alla, kas Eesti praegune pensionikorraldus on piisavalt jätkusuutlik ja õiglane.