Odesas arutatakse vene keele keelustamist avalikus kultuuriruumis

Ukraina suuruselt kolmas linn Odesa valmistub hääletama ettepaneku üle, mis keelustaks vene keele kasutamise kultuuris ja avalikus ruumis. Meetmed puudutaksid muusikat, kirjandust ja asutusi, tekitades linnas teravaid vaidlusi identiteedi ja sõjaaja nõuete üle.

Odesa linnavolikogu otsustab sel nädalal, kas toetada uut piirangutepaketti, mis keelaks vene keele kasutamise avalikus kunstis ja kultuuriruumis. Musta mere kaldal asuv linn on ajalooliselt olnud valdavalt venekeelne, kuid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal on Ukraina püüdnud oma kultuurilist ja keelelist identiteeti otsustavalt tugevdada.

Ettepanek hõlmab muusika ja kirjanduse täielikku keelustamist venekeelsena tänavatel, parkides ja riiklikes asutustes. See tähendaks raamatukogudest venekeelsete teoste eemaldamist ning keelu laiendamist avalikele esinemistele. Kuigi erasektorile antakse vaid soovituslikud juhised, viitavad ametnikud võimalusele kasutada survevahendina kohaliku omavalitsuse lubasid ja lepinguid.

Keeleline dekoloniseerimine

Jurist ja linnavõimude nõustaja Artem Kartashov väidab, et vene keel on Venemaa relv. "Vene keel on Venemaa relv ja me peame seda eemaldama," selgitas Kartashov, kes on nõustanud linna ajaloolise vene pärandi "dekoloniseerimise" programmi. Ta lisab, et venekeelne sisu aitab lammutada Ukraina identiteeti, eriti noorte seas.

Samas näevad teised kultuuritegelased ettepanekus ohtu ühiskonna lõhenemisele. Näitleja Borys Barsky meenutab, et vene keel on ka klassikute nagu Dostojevski ja Bulgakovi keel, mitte ainult Vladimir Putini tööriist. "Vene keel pole [ainult] Putini keel, see on Dostojevski ja Bulgakovi keel," sõnas Barsky, kelle sõnul aitab selline vastandumine vaid Venemaa presidendi huve.

Surve avalikus ruumis

Ukraina riigikeele seadused on juba praegu ranged. Alates 2019. aastast peavad teenindajad, sealhulgas kelnerid ja arstid, pöörduma klientide poole esmalt ukraina keeles. President Volodymyr Zelensky, kelle emakeel on vene keel, on pärast kampaaniaperioodi avalikkuses kasutanud vaid ukraina keelt.

Linna keeleombudsmani Anna Nerushi sõnul aitab uus algatus vältida olukordi, kus vene keel mõjub päästikuna sõjas kannatanutele. Samas hoiatab antropoloog Anastasia Piliavsky, et "ukrainastumise" meetodite üle käib avalik arutelu. Tema hinnangul tekitab see paljudes venekeelsetes ukrainlastes tunde, et nad on muutumas teise järgu kodanikeks.

Odesa linnavolikogus on ettepaneku suhtes erinevaid seisukohti. Samal ajal on esitatud ka argumente, mille kohaselt võiks vabatahtlik üleminek ukraina keelele olla pikaajaliselt jätkusuutlikum kui sunniviisilised meetmed.