Õdede puudus Eestis: tervishoiusüsteem vajab lisatööjõudu

Vaatamata tihedale konkursile õenduserialadele, ei ole Eesti suutnud katta õdede kasvavat nõudlust. Ekspertide hinnangul on süsteemist puudu spetsialiste, kelle vajadus tuleneb nii pensionile minevast tööjõust kui ka teenuste mahtude suurenemisest.

Kuigi õenduserialadele sisseastumine on Eestis populaarne, ei ole õppekohtade täitumine lahendanud tervishoiuasutuste teravat tööjõupuudust. Tervishoiusektoris on praeguse seisuga puudu õdesid, et jõuda OECD riikide keskmise tasemeni.

Kõrge konkurents koolides

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekavale on tänavu pärast esimest vastuvõtuvooru esitatud 5,1 avaldust ühe õppekoha kohta. Kohtla-Järve õppetoolis, mis on kõrgkooli filiaal, oli konkurss 3,7 soovijat kohale.

«Meie probleem ei ole praegu inimeste vähene huvi õeks õppimise vastu. Pigem on küsimus selles, kui palju saame korraga koolitada, kuidas lõpetajate pädevust tervishoius võimalikult hästi ära kasutada,» märkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppetooli kaasprofessor Kristi Rannus.

Vananev personal ja kasvav vajadus

Eesti Õdede Liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul on olukord tõsine, sest Eesti on õdede arvult 1000 elaniku kohta selgelt allpool arenenud riikide keskmist. Kui OECD riikides on keskmiselt 9,2 õde, siis Eestis ulatub see näitaja 6,6-ni.

Puudujäägist 40 protsenti kuluks pensionile suunduvate töötajate asendamiseks, kuna 40 protsenti Eesti õdedest on vanemad kui 50 eluaastat. Täiendavalt vajatakse 20 protsenti juurde tööjõuvoolavuse katteks ja ülejäänud 40 protsenti oleks vajalik uute töökohtade loomiseks tervishoiuteenuste laienemisel.

Spetsialistide rolli tähtsustamine

Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus töötab ligi 1800 õendusvaldkonna töötajat, on pidevalt vajadus uute kolleegide järele, sealhulgas operatsiooniteenistusse. Kliinikumi juhatuse liige Saima Hinno rõhutas, et lisaks üldõdedele on tervishoiusüsteemil üha suurem vajadus eriõdede järele.

Eriõdede kompetents võimaldab neil teha iseseisvaid otsuseid ravimeeskonna kokkulepitud piirides. Selline lähenemine on tervishoius kasvav trend, mis aitab parandada teenuse kättesaadavust ning kvaliteeti.