„Õdede maja“ müüt süvendab ühiskondlikke pingeid Süürias

Damaskuses levivad hirmujutud sunniviisilisest usku pööramisest on sundinud alaviidi perekondi Süüriast lahkuma. Eksperdid hoiatavad, et tehisintellektiga loodud piltide ja kontrollimata kuulujuttude taga peitub sihipärane desinformatsioonikampaania.

Süüria pealinnas Damaskuses elanud õpetaja Layla jaoks sai ähvardus reaalsuseks ühel päeval, kui uksele koputas võõras. Ta hoiatas naist tema tütre tantsutundide ja klaverimängu eest, ähvardades tüdruku viimisega niinimetatud õdede majja. See kohtumõistmine, kus väidetavalt sunnitakse teistest usulahkudest naisi islamiusku pöörduma, on Süürias levinud hirmulugu, mis on sundinud paljusid alaviite, kes on endise diktaatori Bashar Assad sama usulise taustaga, riigist lahkuma. Layla ja tema perekond elavad nüüd Liibanonis.

Müüdi levik ja mõju

„Õdede maja“ teema tõusis avalikkuse ette tänavu mais, kui 21-aastane alaviidi üliõpilane Batoul Alloush teadmata kadunuks jäi. Hiljem ilmus ta välja usulistes rõivastes, väites, et lahkus kodust omal soovil, et pöörduda islamiusku. Sellest ajast saadik on ringlenud kümneid sarnaseid jutustusi. ÜRO komisjon ja Amnesty International on teatanud 40 kuni 60 sarnasest juhtumist, mis on jäänud põhjalikult uurimata, kusjuures mõnel juhul on tegemist olnud inimrööviga, teistel juhtudel aga põgenemisega kodust.

Süüria sotsiaalministeerium on ametlikult eitanud mis tahes taoliste asutuste litsentseerimist. Kohalikud faktikontrollijad nagu Verify-Sy on tuvastanud, et internetis levivad pildid väidetavast „õdede majast“ on loodud tehisintellektiga. Siiski on organisatsioonid nagu Süüria Uurimismehhanism (SIM) ja Euroopas tegutsev Süüria Alaviitide Liit (USAE) aktiivselt hirmulugusid levitanud, püüdes juhtunule anda usulise ja demograafilise alatooni.

Propaganda ja tegelikkus

Atlantic Council’i vanemteadur Gregory Waters märgib, et tegemist on poliitilise instrumendiga, mille eesmärk on isoleerida alaviite ja külvata nende seas hirmu. Eesmärk on takistada vähemuse lõimumist uue valitsusega ning vältida koostööd sunniitidega. Sarnased narratiivid on võimsad tööriistad, mis suudavad pingeid ühiskonnas kunstlikult üleval hoida, olenemata sellest, kas väidetav asutus reaalselt eksisteerib.

Tegelikkus on aga kohati erinev veebipropagandast. Sel suvel on Süüria rannikualadel, kus elab palju alaviite, toimunud turismibuum. Paljud sunniitidest külastajad on piirkonda külastanud ilma suuremate konfliktideta, mis viitab sellele, et igapäevane suhtlus kogukondade vahel võib olla tugevam kui sotsiaalmeedias leviv viha.