Nutritsioonispetsialist: ravimtaimed ei asenda ravimeid, kuid võivad toetada tervist

Meditsiiniline nutritsioonispetsialist ja proviisor Aljona Pletneva selgitas, milles seisneb erinevus apteegist ostetud ja ise korjatud ravimtaimede vahel ning kuidas neid ohutult kasutada. Tema sõnul sobivad ravimtaimed täienduseks ravile, kuid tõsiseid haigusi nendega ravida ei saa. Eriti ettevaatlik tuleks olla rasedatel, imetavatel emadel ja väikelaste vanematel.

Ravimtaimi peetakse sageli loomulikuks ja ohutuks alternatiiviks ravimitele, kummel külmetuse vastu, piparmünt rahustamiseks, naistepuna meeleolu tõstmiseks. Ometi on ka taimedel vastunäidustused ja nende mõju sõltub paljuski kasutusviisist. Meditsiiniline nutritsioonispetsialist ja proviisor Aljona Pletneva selgitas, mida tuleks ravimtaimede valikul ja kasutamisel silmas pidada.

Täiendus, mitte ravi

Pletneva sõnul võivad ravimtaimede segud olla kasulik lisand ravile, kuid tõsiste haiguste puhul ei piisa neist kaugeltki. «Taimed on nagu väike abimees, need ei ravi haigusi otseselt. Kui on juba midagi tõsist, näiteks bronhiit või kopsupõletik, siis taimedega seda enam ei ravita. Kuid täiendusena on see igati võimalik,» ütles spetsialist.

Ta lisas, et inimeste reaktsioon taimedele võib oluliselt erineda: ühele piisab väiksest annusest märgatavaks toimeks, teine ei pruugi mõju peaaegu üldse tunda. Seetõttu on oluline järgida tootja soovitusi ja alustada minimaalsete annustega.

Mida ja mis kujul kasutada

Tarbijatele on saadaval mitmesugused taimset päritolu tooted: kuivatatud taimed tee keetmiseks, tinktuurid, toidulisandid ja tablettide kujul preparaadid. Pletneva rõhutas, et valik sõltub soovitud toimest, inimese east ja tervislikust seisundist. Erilist ettevaatust soovitas ta rasedatele, imetavatele emadele ja väikelaste vanematele, kuna kaugeltki kõik taimed ei sobi neile gruppidele.

Levinumate ravimtaimede hulgas nimetas spetsialist palderjanit, piparmünti, melissi ja kummelit, mida kasutatakse sageli lõõgastumiseks ja une parandamiseks. Kuseteede toetuseks sobivad karulauk, petersellivarred, till ning kasepungad ja -lehed.

Kasulikke aineid ei pea saama üksnes teedest ja infusioonidest, paljusid taimi saab tarbida ka värskelt või kasutada maitseainetena. «Looduslikke taimi võib kasutada mitte ainult teedena, vaid ka värske rohuna. Värskena on bioaktiivseid aineid loomulikult rohkem,» märkis Pletneva.

Apteek või ise korjamine?

Eraldi peatuti toormaterjali kvaliteedi küsimusel. Pletneva sõnul läbivad apteegitaimed kontrolli korjamise, kuivatamise ja pakendamise etappidel, samas kui ise korjates on vigu lihtsam teha. Oluline on taimede õige määramine ja kogumistingimused, et vältida hallitust ja muid saastumisi. Samuti tuleb arvestada kogumiskoha ökoloogilise puhtusega.

«Kõige tähtsam on mitte eksida, sest leidub sarnaseid taimi, mille võib kergesti üksteisega segi ajada. Sellepärast peab olema kindel selles, mida kogud. Kui pole kindel, tuleks kaasata taimede tundja, kes näitab, juhendab ja selgitab, ning alustada just sealt,» soovitas Pletneva.